Selgub, et kui korduste vahele jääb parajalt palju aega, siis võtab aju meeldejätmise vajadust justkui tõsisemalt.

Ameerika teadlased tegid katseid hiirtega, kellele õpetasid, et üht kindlat helisignaali kuuldes saavad nad juua natuke suhkruvett.

Mõnedele hiirtele lasid nad signaali 30- kuni 60-sekundiste vahedega, teistele aga viie- kuni kümneminutiste või isegi veel pikemate vahedega.

Nii oli mõnedel katsehiirtel õppematerjali kordusi sama aja jooksul mitu korda rohkem kui teistel, kuid õpitulemused olid sama aja järel enam-vähem ühe ja sama head.

Kui meeldejäämine sõltuks ainult korduste arvust, pidanuksid sagedasemad signaalisaajad õppima kiiremini.

Helisignaali ja suhkruvee vahelise seose meeldejäämise tugevust määrasid teadlased muu hulgas ka tasustusega tegeleva virgatsaine dopamiini erituse põhjal ajus.

Vijay Namboodiri ja Dennis Burke San Francisco California Ülikoolist tõdevad koos kaasautoritega ajakirjas Nature Neuroscience, et kui kordused olid harvemad, siis hakkas hiire aju helisignaali peale dopamiini eritama juba väiksema arvu korduste järel.

Peale selle tegid teadlased veel teisegi õpetliku tähelepaneku: kui lasta hiirtele helisignaali 60-sekundiste vahedega, kuid anda suhkruvett ainult kümnel protsendil kordadest, siis läks hiirtel signaali peale dopamiini eritama hakkamiseks vaja vähem signaalikordusi kui alati tasu saades.

Tulemuste põhjal võib autorite sõnul teha esialgseid järeldusi ka inimeste kohta, nii õppimise kui ka sõltuvuskäitumise alal.

Näiteks selle kohta, miks tudengeil, kes kogu materjali vahetult enne eksamit pähe tuubivad, püsib seda hiljem meeles vähem kui neil, kes on kogu semestri vältel korralikult õppinud.

Või selle kohta, miks nikotiiniplaaster, mis varustab organismi nikotiiniga pidevalt, aitab loobuda sigaretisuitsetamisest, mille puhul inimene saab nikotiiniannuseid teatavate vahede järel.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.