Kõrgeima teadussfääri esindajale antud tunnustuse – Riigivapi III klassi teenetemärgi – pälvis akadeemik Tarmo Soomere. Tallinna Tehnikaülikooli rannikutehnika professorina on ta küll aktiivne teadlane, kuid antud autasu märgib pigem tema rasket ja sageli tänamatut tööd teaduselu edendajana Eesti Teaduste Akadeemia presidendi toolil (2014–2024).

Tarmo Soomere sai uudisest teada Oslo lennukilt tulles. "Nüüd peab õlad tugevaks tegema, et seda kanda. Väga tore, kui riik niimoodi inimesi tunnustab. Esimene tunne on, et see tunnustus iseloomustab mitte niivõrd seda, kes selle osaliseks saab, vaid väljaandjat," leidis Soomere.

Akadeemik rõhutas, et teadlaste roll ulatub praegu ühiskonnas pelgast teaduse tegemisest märksa kaugemale. "Teadlaste sõnum on rohkem kui diplomaatia. Nad on ühed vähestest, kes on võimelised asju oma kolleegidele teistes maades selgitama viisil, et nemad omakorda saaksid oma maade otsustajatele ja riigipeadele selgitada, milles asi on ja kus on probleemid," sõnas professor.

Soomere lisas, et Eesti on praegusest turbulentsist pääsenud suhteliselt terve nahaga ja teinud end nähtavaks ja kuuldavaks suures osas maailmas. "Järgmise sammuna ei tohiks me end lugeda väikeste riikide hulka, vaid asuda nende riikide sekka, kes otsivad ühist jõuõlga väärtuspõhisuse kaudu ning hoiavad elus väärtuspõhist mõtlemist ja teadmispõhist otsuste tegemist. Seda tuleb toetada ja kinnistada nii suures osas maailmast kui vähegi võimalik," leidis akadeemik.

Valgetähe III klass: akadeemikute ja tippteadlaste rivistus

Valgetähe kolmas klass koondab tänavu teaduse raskekahurväge, kus domineerivad akadeemikud. Siit leiame Tartu Ülikooli molekulaarse ökoloogia professori ja akadeemiku Maarja Öpiku, kelle töö mullaökosüsteemide ja mükoriisa uurimisel on kriitiline ajal, mil mullastik on globaalselt hävimas.

Öpik kuulis uudist Prahas. Akadeemik on rahvusvahelise tippteadusajakirja New Phytologist esimene naissoost peatoimetaja, kes pole pealekauba britt, ja osales selle sõsarväljaande Plants, People, Planet koosolekul. "Tunne on väga ootamatu. Ma ei oska öelda miks. Loomulikult on see väga austusväärne, aga ma oskaks nimetada hulga väärikaid inimesi, kes oleks võinud selle tunnustuse veel pälvida. Olen tänulik, aga hämmelduses," sõnas professor.

"Ma usun, et president oskab märgata seda, mida teadlased teevad ühiskonnas. Kindlasti selleks, et meie ühiskond oleks õnnelik, rõõmus rahul, edeneks ja ka rikkam, on vaja meil teadmisi ja ka arutelusid. Kindlasti ei ole teadlased alati ühel nõul, aga see viib ühiskonda edasi. Vastasel korral oleks midagi väga valesti," leidis Öpik

Valge tähe kolmanda klassi sai ka Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor ja akadeemik Lauri Mälksoo, kelle ekspertiis riikidevaheliste suhete juriidikas on praeguses julgeolekuolukorras asendamatu.

"Vau! Olen väga tänulik ja see tuleb väga toredal perioodil minu elus, kus see valmistab mulle tõsist hea meelt. Ütlen presidendile suure aitäh!" sõnas parasjagu Cambridge'is oma värsket monograafiat tutvustanud Mälksoo.

Professor uskus, et paistis silma just väikeriigi vaate lisamisega globaalsesse teadusellu. "Mul on õnnestunud tuua rahvusvahelise õigusajaloo pildile Eesti perspektiiv," märkis Mälksoo, selgitades, et see lähenemine on lisanud ajalookäsitlusse vajalikke kriitikanoote Venemaa ja Nõukogude Liidu rolli kohta rahvusvahelise õiguse erinevatel etappidel.

"Oluline on, et me jätkuvalt hindaks panust, mida ülikoolid ja teadus saavad ühiskonnale pakkuda. See on kahesuunaline tee. Ka ülikooli teadlased võiksid mõelda, mida nemad saaksid paremini teha, et suhestuda ühiskonna vajaduste ja ootustega," leidis Mälksoo.

Sotsiaalteaduste tippu esindab Tallinna Tehnikaülikooli professor ja akadeemik Tiina Randma-Liiv, kelle uurimisvaldkond – riigijuhtimine ja haldusvõimekus – on otseselt seotud riigi toimimise efektiivsusega. Rakenduslikuma poole pealt pälvib tunnustuse geoloog Erik Puura, kes on Tallinna Tehnikaülikoolis pikalt tegelenud teaduse ja ettevõtluse kokkuviimisega, eriti keskkonnatehnoloogia vallas.

Valgetähe IV klass: töömesilased ja distsipliinide paljusus

Kõige massiivsem teadlaste kontsentratsioon asub Valgetähe IV klassi nimekirjas. Siin on esindatud lai spekter loodusteadustest humanitaariani.

Loodus- ja tehnikateaduste vallas tunnustatakse Tartu Ülikooli loomaökoloogia professorit Tuul Seppa, kes on tuntud oma evolutsioonibioloogiliste vähiuuringute poolest. Tallinna Tehnikaülikooli panust inseneeriasse ja biokeemiasse märgivad biokeemik Vello Tõugu ning telekommunikatsiooni edendaja Avo Ots. Geoloogilist kompetentsi lisab Eesti Geoloogiateenistuse vanemgeoloog Kalle-Mart Suuroja, kelle elutööks on olnud Eesti aluspõhja kaardistamine. Keskkonnakeemia ja veemajanduse teaduspõhise edendamise eest saab aumärgi Keskkonnauuringute Keskuse spetsialist Mailis Laht.

Eesti Maaülikooli teadlastest on sellesse klassi arvatud mullateadlane ja professor Endla Reintam, pomoloog ja sordiaretaja Toivo Univer ning ornitoloog Leho Luigujõe – inimesed, kes tegelevad otseselt meie bioloogilise ressursi uurimisega.

Sotsiaal- ja humanitaarteaduste poolelt on nimekirjas Tallinna Ülikooli rahvastikuteadlane Allan Puur, kelle demograafilised analüüsid on vundamendiks riigi sotsiaalpoliitikale.

Puuri jaoks oli teenetemärk suur üllatus. "Usun, et minu valdkonna puhul peegeldab see olukorda rahvastikuküsimustes, kus Eesti ees seisavad suured väljakutsed, ja see võib olla sellega seotud," sõnas ta tunnustuse pälvimise kohta. Näiteks võis Puuri sõnul jääda tema tegemistest silma mullune sotsiaalministeeriumi suurem rahvastikuteemaline algatus, kus ta kolleegidega kaasa lõi. "Loodan, et see sügisene algatus, mis on praegu protsessis, liigub otsustajate juures kenasti edasi – see oleks tohutult tänuväärne," märkis ta.

Nimekirja jõudsid ka ajalugu ja kultuurimälu mõtestavad Tartu Ülikooli professorid Aigi Rahi-Tamm (arhiivindus) ja Marju Luts-Sootak (õiguse ajalugu) ning Tallinna Ülikooli arheoloog Marika Mägi ja ajaloolane Aivar Põldvee.

"Külmavärinad on peal – sõna otseses mõttes ma ei tea, on see välisest külmast või seesmisest," ütles Aigi Rahi-Tamm teenetemärgi pälvimise kohta. Peamise tundena valdas teda enda sõnul sel hetkel üllatus. "Kui saab ikkagi hingepõhjast südamest naerda ja ehedat rõõmu tunda, on see tunne, mis on väga kõrges hinnas," sõnas ta.

Tema uurimisvaldkonnas, ajaloos, on Rahi-Tamme sõnul vaja aega süvenemiseks. "Kui teeme otsuseid kiirelt ja pinnapealselt, siis on libastumise kohad suured," tõdes ta. Tunnustuse võiski ta enda sõnul pälvida oma pikaajalise töö ja käsitletud teemade, sh raskete repressiooniteemade eest. "Tegelikult tahan väga loota, et tunnustuse üks komponent on ka töö tudengitega. Ma ise vähemalt tunnen selle töölõiguga alati sisemist surinat, et tahaks rohkem," kirjeldas ta. Enim kõnetab teda võimalus avastada noortega koos Eesti rahvas läbielamisi ja panna noori päriselt arhiiviallikaid mõistma. "See on koht, kust ma saan kõige rohkem tagasi," märkis ta.

Samuti kuuluvad seekord teenetemärgi saajate sekka psühholoogiaprofessor Tiia Tulviste Tartu Ülikoolist ja maamajanduse ökonoomika professor Rando Värnik Maaülikoolist. Geograafilise mõtlemise edendamise eest on tunnustatud ka Tõnu Raudseppa.

"See on tõesti väga hea tunne," sõnas Tiia Tulviste autasust kuuldes. Ta oletas, et tema teemadering – laste kõne areng ja nende väärtussüsteemi kujunemine, aga ka liigne ekraaniaeg – on Eesti jaoks päriselt olulised. Iseenesest on teadlase elu tema sõnul põnev. "Kõik need lapsed, kes mu uurimustes osalevad – nendega on väga tore töötada. Ma arvan, et mul on olnud hästi tore elu, sest olen hästi palju noorte inimestega kokku puutunud, nii oma uurimistöid tehes kui ka tudengeid õpetades," tõdes ta.

Mäluasutuste ja teadussüsteemi toe vallas said IV klassi teenetemärgi Eesti Rahva Muuseumi teadusdirektor Pille Runnel, Eesti Kirjandusmuuseumi teadurid Marin Laak ja Kadri Tamm, raamatuteadlane Tiiu Reimo ning Eesti Teaduste Akadeemia pikaaegne teenistuja Tiina Rahkama.

Loomeuurimust ja kunstiharidust esindavad selles klassis Eesti Kunstiakadeemia professorid Liina Siib ja Toomas Tammis ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor Margus Pärtlas ja audoktor Arbo Valdma.

Valgetähe V klass

Viienda klassi teenetemärkide hulgast leiame Tartu Ülikooli geograafiaõppe edendaja Ülle Liiberi, kelle panus kooligeograafia ja olümpiaadide arendamisse on kasvatanud peale uue põlvkonna maateadlasi.

Eesti Punase Risti teenetemärgid: meditsiiniteadus

Punase Risti teenetemärgid on jagatud arstidele ja tervishoiutöötajatele, kes on ühtlasi aktiivsed teaduses ja õppetöös.

Kolmanda klassi teenetemärgi saab Tartu Ülikooli Kliinikumi anestesioloog Katrin Elmet, kes on üks praktilise meditsiinieetika alustalasid Eestis.

Neljanda klassi teenetemärgi pälvivad Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku vanemarst-õppejõud Sirje Mikkel, Tartu Ülikooli sotsiaalfarmaatsia kaasprofessor ja proviisor Daisy Volmer, tunnustatud lastearst ja emeriitprofessor Heli Grünberg ning ortopeed Madis Rahu, kes on tuntud oma teaduspõhise lähenemise poolest sporditraumatoloogiale.

Viienda klassi teenetemärgiga tunnustatakse Tallinna Ülikooli lektorit ja koolitervishoiu edendajat Kädi Leppa.

Maarjamaa Risti IV klass

Välismaalastele antava Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärgi saab ajaloolane Matthias Thumser. Saksamaalt pärit teadlasena on ta Balti Ajaloo Komisjoni endise esimehena andnud märkimisväärse panuse Eesti ja Baltikumi ajaloo rahvusvahelisse uurimisse.