Tartu Ülikooli mikrobioloogia nooremteadur Anna-Liisa Kerna ütles, et seni pole olnud päris selge, mis tegurid suurendavad lastel COVID-19 tõttu haiglasse sattumise riski.

"Täiskasvanud põdesid haigust raskemalt ning nende seas oli haiglaravi ja suremuse määr palju kõrgem kui lastel. Lapsed haigestusid teistsuguste sümptomitega ja neil esines ka teistsuguseid tüsistusi. Sellepärast on oluline jätkata lastega seotud uuringuid, et mõista, millised viirusevariandid ja kaasuvad haigused tõstsid raskema haiguse riski," selgitas Kerna.

Uurimistöö eesmärk oli kirjeldada pandeemia kulgu Eesti laste ja noorukite seas ning välja selgitada, kuidas erinevad viirusevariandid haiguse kulgu mõjutasid. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus koostas selleks anonüümitud andmestiku kõigist lastest ja noorukitest, kes kolme aasta jooksul said COVID-19 diagnoosi või positiivse testitulemuse. Kokku hõlmas andmestik 127 277 last ja 147 519 haigusjuhtu.

Sekveneerimisuuringute abil suutsid teadlased eristada viit peamist SARS-CoV-2 perioodi: algne Wuhan, Alfa, Delta ning Omikroni alavariandid BA.1–BA.2 ja BA.4–BA.5.

Haigestumise põhjustanud viirusevariant oli täpselt teada ligi 4000 lapse puhul. Ülejäänutel kasutati variandi määramiseks statistilisi meetodeid. Teadlased kasutasid oma andmete analüüsiks kahte spetsiifilist matemaatilist meetodit. Fisheri täpne test võimaldas öelda, kas kahe rühma tulemid olid tõesti erinevad. Mitmene logistiline regressioon aitas aga ennustada haigestumise või haiglasse sattumise tõenäosust ja ühtaegu vaadata, kuidas mitu erinevat tegurit korraga seda võimalust mõjutavad.

Tulemused näitasid, et haiglaravi vajas vaid 0,7 protsenti nakatunud lastest ehk kokku 1030 juhtu. "Haiglas viibiti lühikest aega, keskmiselt 2,3 päeva, ning enamik patsiente olid väikelapsed. Nende keskmine vanus oli 1,6 aastat," ütles Kerna.

Kõige rohkem juhtumeid oli alla aastaste laste seas. Enamik haiglaravi vajanud lapsi ei olnud vaktsineeritud. Umbes 45 protsendil neist esines mõni kaasuv haigus. Sagedamini hingamisteede, endokriinsüsteemi või ainevahetushaigus, samuti kaasasündinud terviseprobleemid. Haiglaravijuhtude arv oli suurim Omikroni laine ajal, mis langes kokku viiruse üldise leviku tipuga Eestis.

Kerna sõnul on järgmiste pandeemiate puhul küsimus pigem selles, millal need tulevad, mitte kas tulevad. "Maailma Terviseorganisatsioon on nimetanud kümme patogeeni, millel on kõrge pandeemiapotentsiaal. SARS-CoV-2 ja teised koroonaviirused on endiselt seal nimekirjas. Seetõttu on oluline võtta varasematest kogemustest kaasa kõik võimalikud õppetunnid," rõhutas ta.

Uuringu tulemused aitavad tulevikus haiglate töö ümberkorraldamisel ja kriisivalmiduse planeerimisel. "Kui teame, et lastel kulgeb haigus üldiselt kergelt, siis ei pea meditsiinisüsteemis kõiki osakondi haiguspuhangute ootuses tühjaks jätma. Samuti saab seda teadmist arvestada piirangute kehtestamisel," lisas Kerna.