Arstid seavad koduste kiirtestide usaldusväärsuse küsimärgi alla

Nii apteekidest kui ka tavalistest kaubanduskeskustest leiab üha sagedami erinevaid koduseid uriiniteste. Arstid ribaanalüüse kuigi usaldusväärseks ei pea ja soovitavad haiguse diagnoosiks pöörduda eksperdi poole.
Koroonapandeemia muutis kiirtestid paljude inimeste jaoks igapäevaseks abivahendiks. Juba loetud minutitega sai selgeks, kas tasub sel päeval inimeste sekka minna või on inimene endiselt nakkusohtlik. Nüüd on apteekidesse ja poodidesse jõudnud ka erinevad uriinitestid, mis lubavad tuvastada näiteks kuseteede nakkusi, liigmadalat D-vitamiini taset või menopausi algust.
Arstid suhtuvad käsimüügis olevatesse testidesse umbusuga, sest hakatuseks on nende tundlikkus on haiglalabori analüüsidest kehvem. Isegi olulisemana võivad aga kasutaja enda eksimused testitulemust oluliselt moonutada.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla uroloogia arst-resident Markus Kariis selgitas, et kodused uriini ribaanalüüsid, kus paberriba uriiniga kokku puutudes värvi muudab, annavad haiguse diagnoosimisel üsna vähe juurde. "Ega neist väga suurt kasu ei ole," nentis Kariis: "Kui inimesel on kusepõiepõletik ja ta mõtleb, et ei tea, kas mul on kusepõiepõletik, võib ta uriini ribaanalüüsi teha, aga see annab selle haiguse diagnoosimisel üsna vähe juurde."
Peamine murekoht on testide ebatäpsus. Kariisi sõnul annavad need palju nii valepositiivseid kui ka valenegatiivseid tulemusi, mis on sageli seotud vale kasutamisega. Valepositiivne tulemus tähendab siinkohal, et testi alusel kimbutabki inimest näiteks mõni nakkus. Valenegatiivse testitulemuse korral on probleem tegelikult olemas, aga test seda ei näita.
Kariis rõhutas, et korrektse tulemuse saamiseks tuleks uriin koguda steriilsesse topsi ja kasutada niinimetatud keskjoa uriini – esimene ja viimane osa uriinist lastakse tualetipotti ning prooviks kogutakse vahepealne osa. "Uriin peaks minema steriilsesse topsi, mitte kuhugi pappkarpi," toonitas arst. Samuti peaksid nii mehed kui ka naised enne andmist proovi piirkonda pesema.
Tulemust võivad mõjutada teisedki muud tegurid. Näiteks menstruatsiooni ajal satub uriini verd, mis muudab testi tulemuse automaatselt positiivseks. Samuti võivad tulemust rikkuda valed hoiustamistingimused, näiteks kui testi pakend ei ole hermeetiliselt suletud. "Rusikareeglina on kõik käsimüügitestid, me ütleme nende kohta point of care-testid, kehvema tundlikkuse ja spetsiifilisusega kui on haiglas kasutatavad," rõhutas Kariis.
Haigla test on täpsem
Haiglas tehtavad uriinianalüüsid on kodustest testidest oluliselt põhjalikumad, võimaldades vaadata umbes kümmet erinevat parameetrit, sealhulgas nitraatide, vereosakeste ja leukotsüütide olemasolu. Vajadusel tehakse uriinist ka külv, kus laboris pannakse proovis leiduvad bakterid kasvama, et teha kindlaks täpne haigustekitaja.
Markus Kariis lisas, et kui inimesel on urineerimisel valu, uriin on hägune või esineb sage urineerimisvajadus, pole kodusest ribaanalüüsist niikuinii kasu ning tuleks pöörduda arsti poole.
Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-õppejõud Jaanus Kahu kinnitas, et haiglaarstina ta kiirteste ei kasuta. "Skriininguuringuna arvan, et uriinitestid on tõepoolest kiirelt arenevad ja omal kohal. Haigust kinnitava testina on nende standardiseeritus aga natuke siiski küsitav," ütles Kahu.
Menopausi tuvastamiseks mõeldud testi pidas Kariis mõnevõrra mõistlikumaks. Samas rõhutas ta, et diagnoosi panemiseks sellest ei piisa. Test võib anda naisele esmase vihje, kuid see tuleks kindlasti arsti juures üle kontrollida. "Arvan, et test võib patsiendile anda küsimuse lihtsalt pähe, et äkki on mul menopaus, aga samas arvan, et seda peaks kinnitama kindlasti arsti juures," sõnas ta.
Tootja vastutab
Kuigi arstid on testide kliinilises kasus kahtleval seisukohal, on nende turustamine Euroopa Liidus, sealhulgas Eestis, reguleeritud. Ravimiameti meditsiiniseadmete osakonna juhataja Piret Põiklik selgitas, et testide toimimise eest vastutab tootja. "Üldise reegli kohaselt vastutab tootja selle eest, et test, mida ta müüb, täpselt niimoodi toimib, nagu ta ostjale väidab," lausus Põiklik.
Tootja tegevust peab kontrollima ka sõltumatu teavitatud asutus, mis väljastab nõuetele vastavuse korral sertifikaadi. See on ühtlasi eeldus, et tootja saaks oma teste Euroopa Liidu turul ülüeldse müüa. Kauba levitajal, näiteks apteegil, on Eestis kohustus veenduda, et testil on olemas vastav märgistus ja eestikeelne kasutusjuhend.
Kuigi tootja asukoht, näiteks Hiinas, ei ole iseenesest ohumärk, soovitas Põiklik usaldada tarbijatel pigem kohalikke ja tuntud müüjaid: "Me teame väga hästi, et tänapäevases maailmas on Euroopa Liidu välistest riikidest endale kõike lihtne tellida, aga kõigini selline kontroll ei jõua". Seega on veebipoest tellides oht sattuda peale tootele, mis ei vasta Euroopa Liidus kehtivatele nõuetele.
Arstide soovitus on aga selge. "Kokkuvõttes mina küll ei soovitaks kellelgi peale COVID-i testide, mis on tõepoolest kõrge tundlikkuse ja spetsiifikaga, mingeid selliseid point of care asju teha. Parem on haiglas käia või perearsti juures," tõdes Markus Kariis.


























