Kes unistab tõhusast ja keskkonnasäästlikkust hambapastast, võib vastuse leida ootamatult kammipiide vahel. Rahvusvaheline teadlasrühm avastas, et juuksekarvade koostises leiduv valk keratiin võib parandada hambaemaili ja takistada hammaste lagunemist. Samuti võib keratiini sisaldav hambapasta kaitsta hambaid tavalistest fluoriidiga pastadest paremini. Uues uuringus peatas see kiiresti hammaste lagunemise, vahendab Gizmodo.

Uuring näitas, et kui keratiin süljega kokku puutub, moodustub neist loomulikku hambaemaili matkiv kaitsekiht. See üksnes ei kaitse hambaid täiendava kahju eest, vaid võib aidata parandada ka hambaid katvat hambaemaili. Tavalised hambapastad seda ei suuda.

Uuringu ühe autori ja King's College Londoni kraadiõppuri Sara Gamea sõnul pakub keratiin praegustele hambahoolduse võimalustele kaalukat alternatiivi. Esiteks saaks seda eraldada jätkusuutlikult bioloogilisest prahist, nagu karvadest ja nahast. Teiseks kaoks keratiini kasutades vajadus traditsiooniliste plastvaikude järele. Viimaseid kasutatakse praegu hambaplommides, ent need on mürgised ega pea Gamea sõnul sama kaua vastu.

Paari-kolme aastaga turul?

Inimese vananedes tema hambaemail kulub. See suurendab hammaste tundlikkust ja sunnib inimese lõpuks proteese kasutama. Happelised toidud ja kehv suuhügieen kiirendavad lagunemisprotsessi. Kui email siis kord kaob, on see jäädavalt kadunud.

Fluoriidiga hambapasta võib emaili lagunemise protsessi aeglustada, kuid mitte peatada. Uus uuring aga osutab, et keratiin suudab lagunemisele punkti panna. Keratiini valgust moodustub süljega kokkupuutel tohe kristalne tellingulaadne struktuur. See meenutab nii oma kujult, värvilt kui ka talitluselt ehtsat hambaemaili.

Ajapikku tõmbavad n-ö keratiintellingud ligi kaltsiumi- ja fosfaatioone. Selle tulemusel moodustub hammastele uus emaililaadne kiht. Leid tähendab töörühma sõnul, et idee poolest võiks keratiiniga hambapasta parandada kadunud emaili ja katta uuesti paljastunud hambanärvid. Teisisõnu võiks see emaili lagunemise sümptomid tagasi pöörata.

Autorid kasutasid käesolevas uuringus lambavillast eraldatud keratiini. Küll aga võiks valku nende sõnul eraldada ka muudest allikatest, sealhulgas inimese juustest. Töörühma sõnul on see taastavas hambaravis suur edusamm. Samuti on lahendus tavaliste hambapastadega võrreldes keskkonnahoidlikum, sest keratiin laguneb looduses ära. Liiatigi võib keratiiniga hambapasta turule jõuda juba õige pea: töörühma sõnul kahe-kolme aasta jooksul.

Uuringu juhtivautori ja King's College Londoni proteesikonsultandi Sherif Elsharkawy sõnul on algamas huvitav ajajärk, kus biotehnoloogia ei võimalda enam üksnes ravida sümptomeid. Nüüd on ühtlasi võimalik keha enda n-ö ehituskive kasutades taastada kaduma läinud bioloogilised funktsioonid.

Uuring avaldati ajakirjas Advanced Healthcare Materials.