Arizona Osariigiülikooli paleoökoloogi ja projekti kaasjuhi Kaye Reedi sõnul lükkab uus leid ümber levinud, kuid eksliku ettekujutuse inimese lineaarsest arengust. Kuna maamunal elas samaaegselt korraga mitu eri inimliiki, näitab see selgelt, et ka nende eellaste evolutsioon meenutab pigem harali kasvavat põõsast, mille mõned oksad aeglaselt kuivasid ja teised uusi harusid ajasid.

Inimkonna evolutsiooni seisukohalt oli kolme kuni kahe miljoni aasta tagune aeg kriitilise tähtsusega. Toona ilmusid fossiilide sekka esimesed perekonna Homo ja Paranthropus esindajate säilmed, samas kui nende võimalik eellane Australopithecus afarensis kadus. Samas on just sellest ajastust leitud Ida-Aafrikas vähe fossiile, mistõttu on olnud teadlastel raske mõista ka muutuse tagamaid.

Rahvusvaheline teadlaste töörühm kirjeldab Etioopias asuvast Ledi-Geraru piirkonnast leitud uusi inimeste hammaste fossiile. Leitud 13 hamba hulgas on 2,63 miljoni aasta vanused jäänused, mis kuuluvad ilmselt senitundmatule Australopithecus'e liigile.

Hambad erinevad oma kujult varasemast kuulsast "Lucy" leiust tuntud liigi A. afarensis'e ja ka Australopithecus garhi hammastest. Sealtsamast tulid päevavalgele lisaks 2,78 ja 2,59 miljoni aasta vanused hambaid, mis kuuluvad inimese perekonna Homo esindajatele.

Uuringu juhtivautori, Nevada ülikooli paleoantropoloogi Brian Villmoare'i kinnitab leid arusaama, et sarnaselt teistele organismidele on ka inimese sugupuu viinud korduvalt eri liikide tekkeni, kellest mitmed elasid samal ajal. Tulemused osutavad, et Ida-Aafrikas elas 2,5–3 miljoni aasta eest korraga neli inimliiki: varane Homo, Paranthropus, Australopithecus garhi ja nüüd avastatud Ledi-Geraru Australopithecus.

Villmoare rõhutas, et uus Australopithecus'e liik pole puuduv lüli. Ilmselt ei ole see ka ühegi hiljem elanud liigi otsene eellane

Samas jääb veel endiselt mõistatuseks, kuidas need varased eellased samal maastikul koos elasid. Ühe võimaliku seletusena olid neil erinevad toiduallikad ja nad ei konkureerinud seega samade ressursside pärast. Kaye Reedi sõnul analüüsib töörühm praegu hammaste emaili, et välja selgitada, kas eri liigid sõid sama või erinevat toitu.

Kuigi Afari piirkond on praegu üks kuumemaid ja kuivemaid paiku tervel planeedil, voolasid seal miljoneid aastaid tagasi jõed ja maastik oli kaetud taimestikuga. Teiste seas elasid seal kaelkirjakud, hobused, elevandid, jõehobud ja antiloobid, aga ka kiskjad nagu mõõkhambulised kassid ja hüäänid.

Teadlased tõdesid, et leitud säilmete uue liigina tunnustamiseks ja sugupuu täpsemaks kaardistamiseks on vaja rohkem säilmeid. Kaye Reedi hinnangul vajavad paleontoloogid põnevate avastuste kinnitamiseks alati lisateavet ja rohkem fossiile, mistõttu on oluline valdkonda panustada ja uusi leiukohti otsida.