Järelduseni jõudsid Tallinna Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse (TFTAK) ja Tallinna Ülikooli teadlased eesotsas Susan Pihelgasega, kes viisid läbi põhjaliku katse.

Nad kaasasid 65 vabatahtlikku, kellest uuringu lõpuni pidasid vastu 55. Vabatahtlikel paluti mitme nädala vältel süüa lisaks tavatoidule kindlas koguses nii värskeid kui ka hapendatud köögivilju. Teadlased analüüsisid enne ja pärast katset osalejate soolebaktereid ning keha koostise näitajaid.

Kõige olulisemana tuli uuringust välja, et hapendatud toitude söömise järel kasvas osalejate soolestikus hüppeliselt heade, põletikuvastaste bakterite, näiteks Anaerostipes'e perekonda kuuluvate bakterite hulk. Lisaks paranes katsealuste niinimetatud faasinurk – see on näitaja, mis annab aimu meie rakkude tervisest ja vastupidavusest, olles justkui omamoodi rakkude nooruse mõõdupuu. Üllatav oli seegi, et osalejad sõid uuringu ajal vähem magusat ja seda täiesti omal algatusel.

Teadlaste sõnul on sellel kõige lihtne seletus: hapendatud köögiviljad on justkui kasulik kaks-ühes-pakett. Need sisaldavad nii kiudaineid kui ka miljoneid elusaid piimhappebaktereid. Ühelt poolt rikastavad toidust pärit head bakterid ajutiselt meie enda soolestiku elanikkonda. Teisalt pakuvad hapendatud toidud toitu ka juba seal pesitsevatele kasulikele mikroobidele. Nii saavadki head bakterid jõudu juurde ja aitavad hoida meie keha paremas korras.

Uurijad kirjutavad oma tulemustest ajakirjas Frontiers in Nutrition.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.