Eesti Maaülikooli veterinaarse bio- ja populatsioonimeditsiini tenuuriprofessor Arvo Viltrop tõi välja, et viimane suurem seakatku laine algas 2014. aastal ning saavutas tipu 2016. aastal. Selle pealt võib oletada, et ka möödunud aastal alanud uus laine kestab veel vähemalt paar aastat. Kohalikuma ulatusega koldeid on esinenud aga järjepidevalt viimasest lainest saadik.

Uus laine sai professori sõnul võimalikuks eelkõige seetõttu, et metssigade populatsioon ületas soovitatava piiri, mis võimaldas haigusel kiiremini levida. "Meie praegune kogemus ütleb, et jahimaal võiks olla 0,2 metssiga ruutkilomeetri kohta. See on piir, mis hoiab haiguse suurema leviku ära. Praegu on vastav number aga 0,3, kohati ka 0,4," märkis professor.

Viltropi sõnul üritatakse metssigu küll intensiivselt küttida, kuid jahimehed pole suutnud sigade arvukust piisaval määral alla tuua. "Kahjuks pole me selles väga edukad olnud. Metssiga on jahimeestele üks lemmikulukeid, aga kuidas neid motiveerida rohkem küttima, see on keeruline küsimus," nentis ta.

Seafarmidel soovitab Viltrop rakendada praegu ülimalt rangeid bioturvameetmeid. "Igasugune liikumine farmi territooriumil tuleb viia miinimumi ja territoorium ära piirata. Viis meetrit ümber farmi peaks olema selline tsoon, mis on äärmiselt kontrollitud, kuhu ei pääse ei inimene, loom ega sõiduk ilma kontrolli ja desinfitseerimiseta," toonitas teadlane.

Paraku teadvustab Viltrop, et selliseid tingimusi on raske täita. Paljud sigalad paiknevad maanteede ääres, kuhu ei saagi aeda paigaldada, sest ette tuleb maantee ehituskeelutsoon. Viiemeetrist perimeetrit pole võimalik lihtsalt eraldada.

Aafrika seakatku vastu pole loodud seni ka korralikult toimivat ja heakskiidu vaktsiini. Kuigi need on olemas, pole need Viltropi sõnul Euroopas kasutusele võtmiseks piisavalt turvalised.

Küll aga on need kasutusel Hiinas ja Kagu-Aasias ja seal on vaktsiinid tekitanud ainult veelgi suuremaid probleeme. "Seal on juhtunud nii, et vaktsiiniviirus on pöördunud tagasi virulentsusesse ehk muutunud uuesti nakkavaks. Sead jäävad haigeks, aga nad ei sure kohe ära, vaid põevad vaktsiiniviiruse tagajärjel kroonilist haigust. Lisaks on vaktsiiniviirus rekombineerunud loodusliku viirusega ja selle vastu polegi vaktsiini. Ehk siis seal toimub üks paras tohuvabohu," selgitas Viltrop.

Jahimehed tahaks öösihikute laiendatud kasutamist

Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts sõnas, et sigade arvukus on viimastel aastatel küll natukene tõusnud, aga jääb ajalooliselt siiski madalale tasemele. Põhiprobleemina pole suutnud tema sõnul lätlased viiruse levikule piiri panna. "Oleme suutnud siiani Eestis katku alla suruda, aga naabrid pole nii edukad olnud. Haigus tuleb meile üle Läti piiri Lõuna-Viljandimaal," tõdes ta.

"Läti jahimehed kütivad küll, aga neil pole jahipidamine üleriigiliselt nii organiseeritud kui meil. Meil on üks keskorganisatsioon, neil mitu. Meil on Eestis kogukonnapõhine jahindus ja koostöö seetõttu lihtsalt parem," sõnas Korts.

Selts on metssigade küttimiseks sõlminud riigiga vastavad kokkulepped, mistõttu kehtivad ka sundküttimise normid. Kui mõne liigi arvukust tuleb madalal hoida ja kehtivad normid, saab paraku hobist töö, nentis Korts. Jahimehed on valmis seda tööd tegema, kuid sellisel juhul tahavad nad ka selleks sobivaid töövahendeid.

"Oleme korduvalt tähelepanu juhtinud, et naaberriikides kasutatakse öösihikut palju vabamalt kui meil. Kui tuleb teha käsukorras ja suurtes koguses, siis see on töö ja nii oleme ka riigiga kokku leppinud. Täna tohib öösihikut kasutada metssigade küttimiseks ainult 2,5 meetri kõrguselt. See on üks põhjus, miks metssigu kütitakse vähem, kui tegelikult võimalik on. Kui meil on vaja tööd teha, siis võiks selleks olla ka vahendid," lausus seltsi tegevjuht.

Metssead tegutsevadki Kortsu sõnul tavaliselt öösiti ehk videvikus ja pimedas. Kui jahimees sõidab õhtul või öösel põlluäärde, kus metssead toitu otsimas käivad, saab ta öösihikut kasutada vaid juhul, kui ta istub jahipukil, mis muudab jahipidamise turvalisemaks. Kõrgemalt madalamale küttides on nähtavus parem ja ballistika ohutum, tõi Korts välja.

"Kui sa aga märkad põllule sööma tulnud metssea karja ning sul pole parajasti võimalik 2,5 meetri kõrgusele ronida, siis sa lihtsalt vaatadki neid," nentis Korts. Samas kehtib totaalne küttimine ja igalt poolt tuleb küttida kõiki nähtavaid metssigu. Seetõttu leiab Korts, et öösihiku kasutamine peaks olema lubatud ka inimese kõrguselt. Öövaatlustehnika on tema sõnul aastatega piisavalt edasi arenenud, et muuta see täiesti ohutuks.