"Tahkuse on saanud peaaegu kahe kuu jagu vihma ja ligi pooltes seirejaamades on sadanud kaheksa päeva järjest," kinnitas keskkonnaagentuuri kliimaosakonna juhataja Jana Põldnurk. Vaatlusandmed kinnitavad seeläbi, et tegu pole pelgalt inimeste subjektiivse tundega, vaid juuni ongi olnud väga vihmane.

Eesti keskmine sademete hulk oli teisipäevase seisuga 52 millimeetrit, võrdlusena on pikaajaline keskmine ehk juuni norm 70 millimeetrit. Seega ei ole kuu keskmine sademehulk veel ületatud, ent sademete jaotus üle Eesti on olnud ebaühtlane.

Sademete norm on ületatud praeguseks Tahkuse hüdromeetriajaamas (185 protsenti), Heltermaal (139 protsenti) ja Ristnas (113 protsenti). Kõige sajusem päev oli 9. juuni, kui esines väga suuri sajuhulkasid: Tahkusel sadas maha 58 millimeetrit, Laadil 50 mm ja Heltermaal 44 mm jagu vihma.

Vihmased ilmad on kergitanud ka jõgede veetasemed juuni pikaajalisest keskmisest tublisti kõrgemale. Üleujutusoht siiski Eestit ei ähvarda. Pärast pikka vihmaperioodi on veetaseme tõus praeguseks enamikus hüdromeetriajaamades peatumas või langusele pööranud, aga mõnes jaamas ka taas tõusuteel − näiteks Tudulinnas, Sämis, Lüganusel, Lugusel.

Veetaseme tipud registreeriti valdavalt 12.−14. juunil. Taheva hüdromeetriajaamas Mustjõel registreeriti 12. juunil senise juunikuu kõrgeim veetase 341 sentimeetrit. Tänassilma hüdromeetriajaamas Tänassilma jõel on veetaseme tõus hetkel stabiliseerumas ja praegust veetaset lahutab senisest üheksa aasta tagusest juunikuu rekordist (2016. aasta juunis 111 cm) vaid viis sentimeetrit.

Pärnumaal on rohkete sademete tõttu tõusnud mitmes hüdromeetriajaamas veetaseme juunikuu tippude lähedale. Riisa hüdromeetriajaamas Halliste jõel on hetkel viimase 15 aasta kõrgeim juunikuu veetase ja Soomaal on tekkimas nn viies aastaaeg, mis on tavaliselt kevadiste suurvete ajal märtsis-aprillis. Laadi hüdromeetriajaamas ületas 13. juunil veetase senist jaama juunikuu maksimaalset veetaset 15 sentimeetriga, senine juunikuu rekord oli 2009. aastast. Prognoos lubab sellel nädalal sadude jätkumist, mistõttu veetase jõgedes püsib kõrge.

Kuigi juunis on rohkelt vihma saanud Lääne-Eesti ja saared, kannatab siiski liigniiskuse all kõige rohkem Kagu-Eesti, kuna maist alates on maapind seal väga märg püsinud. Keerulises olukorras on mitmed taimekasvatajad ja aiapidajad, kelle saagid kannatavad. On tulnud teateid, et maasikad ei valmi õigeks ajaks ning kartulipõlde ohustab liigsest niiskusest põhjustatud mädanik.

 Kõige vihmasem oli 1998. aasta juuni, kui Eestis keskmisena sadas 124 mm sademeid.