"15 magamata ööd olen sõdind endaga, teinud suurt ja julma tööd, et mu süda vabaks saaks," laulis Ines 2000. aastate alguses. Teaduslikust vaatenurgast teevad järjestikused magamata ööd aga nii kehale kui ka südamele hoopis kahju ja see on teada juba mõnda aega. Küll hakkavad teadlased alles nüüd mõistma, kuidas täpselt see kahju sünnib, vahendab The Conversation.

Uppsala Ülikooli töörühm vaatas oma uuringus veres leiduvaid põletikule viitavaid valke. Neid molekule toodab keha kas stressi küüsis olles või haigusega heideldes. Kui põletikuvalkude tase veres jääb pikemaks ajaks kõrgeks, võivad need kahjustada veresooni. Samuti suureneb sel juhul inimesel risk südamepuudulikkuse, südame isheemiatõve ja kodade virvendusarütmia ehk rütmihäirete tekkeks.

Uuringu valim koosnes 16-st hea tervisega noorest mehest. Neil paluti veeta mitu päeva laboris, kus teadlased jälgisid piinliku täpsusega kõike: alates uuritavate toidusedelist kuni nende kehalise aktiivsuse ja valgusega kokkupuuteni.

Uurimisalused järgisid laboris kahte päevakava. Esimene kava nägi ette kolme järjestikkust normaalse ehk 8,5 tunni pikkuse unega ööd. Teise järgi pidid nad magama kolm ööd järjest igal ööl vaid 4,25 tundi. Peale iga magatud ööd lasti meestel sõita lühikest aega, ent väga intensiivselt veloergomeetriga. Teadlased võtsid neilt enne ja pärast trenni vereproove.

Vereproovides mõõtis töörühm ligi 90 erineva valgu taset. Selgus, et unevaegus kergitas selgelt veres südamehaigustega seotud põletikumarkerite arvu. Trennitegemine paneb tavaliselt keha tootma nn häid valke nagu interleukiin-6 ja BDNF, mis toetavad aju ja südame tervist. Kehvasti maganud uuritavatel oli aga peale trennitegemist neid valke veres oodatust vähem.

Mure kimbutab ka noori

Töörühma üllatuseks nägid nad südame tervist kahjustavaid tulemusi noortel ja muidu tervetel inimestel, kes olid piltlikult öeldes pelgalt mõne öö kehvasti maganud. Arvestades, kui tihti täiskasvanud kehva une küüsis vaevlevad, on leid uurijate sõnul murettekitav. Liiatigi teeb umbes üks inimene neljast vahetustega tööd, mis tähendab juba eos hüplikku unemustrit.

Uuringu autorid leidsid ühtlasi, et tulemusi mõjutas ka vereproovi võtmise aeg. Uuritud valkude tase veres oli hommikul ja õhtul erinev, eriti kui katseisikute uni oli parasjagu lühikeseks jäänud. See viitab, et uni ei mõjuta üksnes vere koostist, vaid ka selle koostise muutuste ilmnemisaega.

Töörühma sõnul soosib praegune aeg unetundide kärpimist, olgu siis tööviljakuse, suhtlemise või ekraaniaja kasvatamiseks. Ometi tuletavad sellised uuringud nende sõnul meelde, et inimkeha peab kärbete üle vaikselt, keemiliselt ja armutult arvet.

Uuring ilmus ajakirjas Biomarker Reserach.