Muldoon sündis geenmutatsiooniga, mis vähendas organismi võimet vabaneda valkude lagunemisel tekkivast lämmastikust. Selle tulemusena koguneb verre nii suurtes kogustes mürgist ammoniaaki, et haigusega lastest surevad ligi pooled.

Poisi vanemate sõnul sai laps kolm korda temale ainuomase geenmutatsiooni parandamiseks n-ö rätsepatööna valminud CRISPR-teraapiat. Piltlikult öeldes parandas see harvikhaiguse taga oleva mutatsiooni, vahendab Nature News. 

Ühe Muldooni arsti, Philadelphia lastehaigla pediaatri Rebecca Ahrens-Nicklase sõnul on teraapiat aga veel vara n-ö raviks nimetada. Tehnoloogia on tema sõnul alles lapsekingades ja Muldooni juhtumist on palju õppida.

Uue saavutuseni jõudmiseks läks tarvis rahvusvahelist koostööd arstide ja teadlaste vahel ning USA valitsuse ja ametkondade toetust. Edukaks osutunud täppisravi sai valmis kiirkorras ehk vaid kuue kuuga. Valminud teraapia oli aga sedavõrd sihitud, et Ahrens-Nicklase sõnul ei saa seda ilmselt ühelgi teise inimese aitamiseks kasutada.

Sellest hoolimata on uus lahendus selle taga olnud töörühma sõnul ambitsioonikas ja nad loodavad, et see kannustab haarama haruldaste geenihaiguste vastu CRISPR-kääre teisigi arste. 

Kaasasündinud haigus

CRISPR-kääre on inimeste raviks kasutatud varemgi: näiteks sirprakulise aneemia korral. Senised ravimid valmistati nii, et neid saaks kasutada paljude sama tervisemurega inimeste raviks. Seevastu KJ Muldooni raviks kasutatud teraapia oli mõeldud parandama just tema ainuomast geenijärjendit.

Poiss sai sündides kaasa kaks geenmutatsiooni, ühe kummaltki vanemalt. Tema keha ei tootnud normaalsel kujul elutähtsat ensüümi nimega karbamoüül-fosfaadi süntetaas I (CPS-1). Seetõttu ei suutnud tema keha töödelda valkude lõhustamisel tekkivaid lämmastikuühendeid. Selle tulemusel sisaldas lapse veri ohtralt ammoniaaki, mis on just ajule väga mürgine.

Praegu on parim CPS-1 vaeguse vastane meede maksasiirdamine. Muldoon oli selle jaoks aga veel liiga noor ja pidanuks mitu kuud ootama. Sama ajal suurendas iga mutatsiooniga elatud päev tema ajukahjustuse- ja surmariski. Raskekujulise CPS-1 vaegusega väikelastest elavadki siirdamisealiseks saamiseni vaid umbes pooled.

Rebecca Ahrens-Nicklas otsustas pakkuda poisi perele teistsugust võimalust. Ta arendas juba varem koos kolleegidega geenikääridel põhinevat alusemuutmise-nimelist tehnikat. Tegu on edasiarendusega CRISPR-süsteemist, mis võimaldab muuta geneetilises koodis üksikuid DNA aluseid ehk tähti, seejuures DNA topeltahelat katkestamata. See vähendab mõningaid CRISPR-iga seotud riske.

Töörühm otsis võimalusi, kuidas kohandada alusemuutmise teraapiat kiiresti ja ohutult niimoodi, et sellega võiks parandada ükskõik kelle ainuomaseid mutatsioone. Pediaater lootis, et aeg on lahenduse inimestel proovimiseks küps.

Nüüd küsiski ta Muldooni vanematelt teraapia katsetamiseks nõusoleku ja otsis mitmelt poolt koostööpartnereid. Töörühm asus kiirkorras tegutsema. Nad valisid välja parima saadaoleva alusemuutmise tehnika ning proovisid selle töökindlust hiirtel ja pärdikutel. Arendusse kaasatud ettevõtted panustasid omandiõguse-alase oskusteabe ja ravimi koostisosadega. USA ravimi- ja toiduamet andis aga ravile kiirkorras kasutusloa.

Vaid pool aastat peale arendustöö algust saigi KJ Muldoon oma esimese raviannuse. Poiss sai kohe peale seda süüa eakohases koguses valgurikast toitu, ent vajas ammoniaagitaseme kontrolli all hoidmiseks endiselt lisaravimeid. Teise annuse järel vajas poiss lisaravimeid vähem, ent päris loobuda neist siiski ei saanud. Sestap sai laps kolmanda ja viimase ravimiannuse. Rebecca Ahrens-Niklase sõnul vähendavad Muldooni arstid nüüd ettevaatlikult poisi muude ravimite doose.

Veel pole aga selge, kas sama võtet saaks kasutada teistegi harvikhaigusega inimeste raviks. Isegi kui arstidel õnnestuks kujundada ravim sadadele inimestele sobivaks, on kõikvõimalikud geeniteraapiad erakordselt kallid. KJ Muldoon on aga tänaseks ligi kümme kuud vana ja hea tervise juures.

Teadustöö ilmus ajakirjas New England Journal of Medicine.