Sõprusel põhinev hoolivus teeb roti abivalmiks
Kui rott jääb hätta, võib teine rott ulatada talle abikäpa, kuid ei tarvitse.
Laboris peetud rotte uurinud teadlased on tähele pannud, et kaaslasele tõtatakse hädas appi eelkõige siis, kui temaga on varasemal suhtlemisel saadud peamiselt meeldivaid kogemusi. Ebameeldivamaid mälestusi pakkunud kaaslasele nii otsustavalt appi ei tõtata, kui üldse.
Inbal Bartal Iisraelist Tel Avivi Ülikoolist ja tema kolleegid soovisid oma katsetes välja selgitada, miks ilmutavad mõned rotid teiste rottide kannatuste suhtes suuremat tundlikkust kui teised ning millised tegurid hõlbustavad tundlikkuse edenemist tegelikuks abivalmiduseks.
Teadlased panid rotid paarikaupa täitma neile varem õpetatud ülesandeid, mille juures varitses oht, et üks neist võib kukkuda väikesesse kambrikesse lõksu. Teisel rotil oli võimalus püüda kaaslane välja aidata, kuid ta võis seda võimalust ka ignoreerida.
Bartal ja tema kaasautorid kirjutavad ajakirjas The Journal of Neuroscience, et rottide varasem läbisaamine oli abistamisvõimaluse kasutamise valikul tähtis.
Samaaegsest ajuaktiivsuse mõõtmisest aga paistis, et abivalmidus väljendus rottidel ka kõrgenenud aktiivsuses nendes ajupiirkondades, mis tegelevad empaatiatunde ja tegevuse motiveerimisega.
Veel panid teadlased tähele, et teist rotti lõksust välja päästvatel rottidel oli kaaslase kannatusi eiravate rottidega võrreldes aju motivatsioonikeskuses kõrgenenud sotsiaalse sidususe hormooni oksütotsiini retseptorite ekspressioon.
Selle tõiga peale söandavad autorid arvata, et kaaslast abistama ei ajenda niivõrd pelk kaasaelamine talle tema hädas kui pigem üldisem hoolivus tema suhtes.
Kui teadlased rottidel oksütotsiini mõjulepääsu pärssisid, siis käitusid rotid üksteise suhtes vähem sõbralikult.
Autorid tõmbavad oma rotiuuringule rööbitusi ka inimühiskonnaga. Nende sõnul elame inimestena praegu üha polariseeritumas maailmas, kus empaatiatunne kaasinimeste suhtes kipub nõrgaks jääma. Ka inimesed näevad paljusid kaasinimesi hädas olevat, kuid ei asu kaugeltki kõiki abistama.
Loodetavasti annavad rotiuuringud pikemas plaanis uut mõtteainet, kuidas ka inimühiskonda kuidagimoodi taas suurema sõbralikkuse ja hoolivuse suunas nügida.
