Putukakao keerdseoste teaduslik käsitelu on kiskunud kaldu
Putukaid jääb järjest vähemaks. Miks ometi? Värske teadusuuring sunnib sedastama, et on mitu põhjust, mis on keerukad ning üksteisega põimunud.
Ameerika teadlased tuhnisid läbi enam kui 175 sel teemal juba avaldatud teadustööd. Neis töödes püstitati üle viiesaja hüpoteesi, mis võiksid seletada maailma putukkonna arvulist allakäiku.
Christopher Halsch New Yorgi osariigis asuvast Binghamptoni Ülikoolist ja tema kolleegid koostasid neid hüpoteese aluseks võttes põhjuste ja tagajärgede võrgusitku, millesse kaardistasid võimalikke seoseid kolme tuhande asjasse puutuda võiva nähtuse vahel.
Autorite välja pakutud võrdpilti kasutades, korraldasid nad justkui arutelu mitmesaja inimese vahel, kuid tegid seda virtuaalselt, inimesi endid kokku kutsumata, kombineerides vaid inimeste välja käidud ideid.
Nad vaatasid, milliseid seoseid milliste nähtuste vahel esines senistes hüpoteesides kõige rohkem ning väitsid, et need seosed on tähtsamad.
Nii ilmnes, et kõige suurem putukate allakäigu põhjus on põllumajanduse intensiivistumist, eelkõige näiteks maakasutuse muutuste ja putukamürkide kasutamise tõttu.
Kuid peale lihtlabase esinemissageduse võtsid teadlased arvesse ka muid võimalikke vastastikmõjustusi võrgustikku võetud nähtuste vahel.
Lisaks panid Halsch ja tema kaaslased tähele, et mitte üheski nende loetud uuringutest ei olnud putukkonna pisenemise põhjusena nimetatud loodusõnnetusi. Ei olnud esile toodud ka sõdade võimalikku mõju ega näiteks ka raudteetranspordi võimalikku toimet.
On terve hulk valdkondi ja nähtusi, mis võivad keskkonnale survet avaldada, kuid mis ei ole putukate allakäigu alases kirjanduses käsiteldavate tegurite sekka seni sattunud.
Kirjandusse on kallutatust toonud liigne keskendumine tuntumatele ja nii-öelda nunnumatele putukatele nagu mesilased ja liblikad, kuigi kõigi putukate seas moodustavad nad tibatillukese vähemuse.
Tõsi on ka see, et mesilastel ja muudel tolmeldajatel on suur põllumajanduslik tähtsus, kuid looduse kui terviku jaoks võib inimeste põllumajandustegevus koormaks olla. Tulemus on aga see, et kaitsemeetmeid, mis võiksid aidata mittetolmeldajaist putukaid, võib olla välja selgitatud suhteliselt puudulikult.
Niisuguseid mõtteid on Halsch ja tema kaasautorid avaldanud ajakirjas BioScience.
Pildil on mardikas Hypomeces squamosus.
