Südamestimulaatoreid kasutavad miljonid inimesed üle maailma. Nende tööpõhimõte on anda südamele elektriimpulsse, et tagada selle normaalne löögirütm. Samas vajavad paljud patsiendid südamestimulaatorit vaid ajutiselt näiteks täiskasvanud pärast südameoperatsiooni või kaasasündinud südamerikkega vastsündinud, vahendab Science Alert. 

Uue seadme loonud teadlaste sõnul oli nende peamine ajend aidata lapsi, kes vajavad esimestel elunädalatel ajutist südamerütmi reguleerimist. Praegu kasutatavad ajutised südamestimulaatorid nõuavad kirurgilist sekkumist, mille käigus õmmeldakse elektroodid südame külge ning ühendatakse välise seadmega juhtmete abil. Kui patsient südamestimulaatorit enam ei vaja, tuleb juhtmed eemaldada, mis võib põhjustada koekahjustusi ja muid tüsistusi.

Uuenduslik ja iselahustuv tehnoloogia

Äsja loodud südamestimulaator on vaid ühe millimeetri paksune ja 3,5 millimeetri pikkune ning mahub süstla otsa. Erinevalt praegu kasutatavatest ajutistest seadmetest ei vaja see juhtmeid ning seda ei pea hiljem kirurgiliselt eemaldama, sest laguneb kehas loomulikult. See tähendab, et kui südamestimulaator pole enam vajalik, lahustub see organismis ise ega vaja täiendavat meditsiinilist sekkumist.

Seade töötab koos spetsiaalse rinnale kinnitatava plaastriga, mis jälgib patsiendi südamerütmi. Kui plaaster tuvastab ebakorrapärase rütmi, vilgutab see valgust, mis paneb tööle südamestimulaatori ning reguleerib südame löögisagedust vastavalt vajadusele. Teadlaste sõnul toidab seadet uudne galvaaniline element, mis kasutab keemilise energia elektrilisteks impulssideks muundamiseks kehavedelikke.

Edu loomkatsetes ja tulevikuplaanid

Teadusajakirjas Nature avaldatud uuringus leidis töörühm, et südamestimulaator töötas edukalt hiirte, rottide, sigade ja koertega tehtud katsetes ning ka laboris kasvatatud inimeste südamelihaskoega. Kuigi inimkatseteni võib minna veel mitu aastat, on läbimurre ekspertide hinnangul lootustandev. 

Northwesterni Ülikooli teadlase ja uuringu juhtivautori John Rogersi sõnul võiks inimkatsetega alustada kahe kuni kolme aasta jooksul. Teadlaste hinnangul võib uus vidin avada võimalusi ka teistes meditsiiniharudes nagu närvide taastamine, haavade paranemine nig nutikate implantaatide loomine.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on südamehaigused endiselt peamine surmapõhjus, põhjustades igal aastal miljoneid surmi. Teadlased loodavad, et uue põlvkonna südamestimulaatorid suudavad vähendada kirurgiliste sekkumistega seotud riske ning parandada patsientide taastumist ja elukvaliteeti.