Polüskleroos on krooniline autoimmuunhaigus, mis mõjutab aju ja seljaaju. Haiguse puhul ründavad immuunsüsteemi rakud ekslikult närvikiudude kaitsekihti, põhjustades ajus armkoe teket. Sellega võib kaansneda nii ajutine kui ka püsiv lihasnõrkus, nägemishäired, tuimus ja mäluprobleemid, vahendab LiveScience.

Polüskleroosil puudub praegu ravi. Olemasolevad ravimid aitavad sümptomeid leevedada, kuid samas võib nendega kaasneda tõsised kõrvaltoimed näiteks mitmesugused seedetrakti probleemid ja kõrgendatud põletikurisk. Varasemad uuringud on viidanud, et D-vitamiini puudus võib olla polüskleroosi riskifaktor.

Seos D-vitamiini puuduse ja polüskleroosi vahel avastati juba 1960ndatel. Varem pole kliinilised uuringud aga veenvalt näidanud, et suurte D-vitamiini annuste võtmine võiks aidata sümptomeid leevendada. Varasemad uuringud võisid ebaõnnestuda, kuna osalejate arv oli liiga väike ning patsiente jälgiti liiga lühikest aega näiteks vaid ühe aasta jooksul, ütles värske uuringu üks kaasautoritest.

Liiga suurtes kogustes D-vitamiini tarbimine võib olla ohtlik. Kirjeldatud uuringu raames võtsid uurimisalused kõrgeid annuseid kontrollitud tingimustes, arstide-õdede järelevalve all ning seda tegid inimesed, kelle puhul peeti seda ohutuks. Kõrgete annuste mõju uuriti 303 patsiendil, kellel esinesid polüskleroosi varajased tunnused, kuid haigus polnud veel täielikult välja kujunenud.

Sellist seisundit nimetatakse kliiniliselt isoleeritud sündroomiks (CIS). Kuigi CIS ei arene ilmtingimata edasi polüskleroosiks, juhtub see ligikaudu 85 protsendil juhtudest. Uuringus osalenud patsiendid ei olnud veel alustanud ravimite võtmist, mis andis teadlastele võimaluse uurida D-vitamiini otsest mõju haiguse edasisele arengule.

Uuringu käigus jaotati patsiendid juhuslikult kahte rühma. 156 patsienti võtsid kahe aasta jooksul iga kahe nädala tagant kõrge annuse D-vitamiini lisandit kolekaltsiferooli. Uurimisalused käisid kontrollis kolm kuud, aasta ja kaks aastat pärast lisandi võtmise alustamist. 147 patsienti võtsid enda teadmata D-vitamiini asemel platseebot.

D-vitamiini rühm sai annuse 100 000 rahvusvahelist ühikut (IU), mis on umbes 200 korda rohkem kui tavalistes apteegis müüdavates D-vitamiini toidulisandites.

Uuringu tulemused näitasid, et kahe aasta jooksul ilmnes haigus D-vitamiini rühmas 60 protsendil patsientidest, samas kui platseebo rühmas oli see näitaja 74 protsenti. Sümptomite ilmnemise aeg oli D-vitamiini rühmas märkimisväärselt pikem, umbes 432 päeva võrreldes 224 päevaga platseebot saanute rühmas.

Enamik kliinikutest soovitab polüskleroosi patsientidel võtta 4000–5000 IU D-vitamiini päevas. Kõrgemad annused võivad põhjustada hüperkaltseemia teket, mille käigus koguneb kehasse liiga palju kaltsiumi, mis võib nõrgendada luid ning kahjustada neere ja südant.

Uuringus ei tekkinud hüperkaltseemiat ühelgi D-vitamiini saanud patsiendil. See vihjab, et kõrge annus võib olla ohutu, eriti kui seda võetakse kaks korda kuus mitte iga päev.

Uuring ilmus teadusajakirjas JAMA.