Silma pealispinda kattev sarvkest koondab valgust ning kaitseb silma. Kuigi organ suudab ise võrdlemisi hästi paraneda, peab tõsisemate kahjustuste korral appi võtma sarvkesta siirdamise. Ehkki tegu on ühe kõige levinuma siirdamisoperatsiooniga, jääb mõnikord sellest väheks. Operatsiooniga saab asendada küll organi keskosa, kuid mitte sarvkesta loomulikuks taastumiseks tarvilikke äärmisi tüvirakke.

USA teadlased kirjeldavad nüüd uut tüüpi tüvirakuravi, mis võib aidata patsiente, kellele ei sobi tavapärased siirdamised. Autoloogsetel limbaalsetel epiteelirakkudel (CALEC) põhinevas meetodis leiavad rakendust inimese enda tervest silmast võetud tüvirakud. See vähendab immuunvastuse tekkevõimalust, mille puhul keha ei võta võõrast organit omaks ning hülgab selle.

Peale proovivõttu kasvatasid Harvardi meditsiinikooli teadlaste juhitud töörühm selles leidunud tüvirakkudest 2–3 nädala jooksul laboritingimustes õhukese koekihi. Nüüd kirjeldatud kliinilises uuringus proovis töörühm sel viisil asendada 15 patsiendi kahjustada saanud sarvkesta. Pea igal juhul kinnitus siirdatud koekiht silma pinnale, selles leiduvad rakud hakkasid paljunema ning moodustasid sarvkesta pinnale uue epiteelikihi.

Pooltel puhkudel taastus täielikult sarvkesta pind kolme kuuga. Kaheteistkümnel patsiendil paranes operatsiooni mõjul sarvkest täielikult ehk silmapind muutus taas selgeks ja siledaks. Paljude uuringus osalenud patsientide sõnul paranes nende elukvaliteet märkimisväärselt. Ravi aitas vähendada valu ja ebamugavustunnet, mis on sarvkesta raskete kahjustuste korral tavaline. Kasu polnud sellest vaid ühele inimesele.

Töörühm rõhutas, et mõnele patsiendile tuli sarvkesta siirdada mitu korda. Samuti ei pruugi see taastada nägemist kohe või terviklikult. Nägemisteravuse paranemine sõltub ka sarvkesta sügavamate kihtide ja silma teiste struktuuride seisukorrast. Teisisõnu, kui kahjustuse mõjul on saanud kannatada ka silma teised osad, jääb uuest sarvkestast väheks. Samuti seadsid teadlased kliinilises uuringus peamiseks edu kriteeriumiks sarvkesta terviklikkuse taastamise mitte nägemisteravuse muutuse.

Kuigi CALEC-ravi võib tunduda paljulubava meetodina, peab selle rakendamiseks olema patsiendi üks silmadest terve, et sealt saaks võtta tüvirakke. See tähendab, et ravi ei sobi patsiendile, kellel on kahjustada saanud mõlemad silmad. Kasutada saaks küll teiste inimeste tüvirakke, kuid sellisel juhul võib tekkida risk siirdatud koe äratõukereaktsiooniks.

Järgmise sammuna plaanivad teadlased kontrollida, kas ravimeetod on tõhus ka pikema aja jooksul ning plaanivad jälgida neid kauem kui 18 kuud. Samuti tahavad nad võrrelda ravi n-ö platseeboprotseduuriga, et tõestada selle tõhusust. See tähendab, et osa patsiente saavad kontrollravi, et hinnata, kui palju tõhusam uus ravi selle alternatiividest tegelikult on.

Pikemas vaates loodab töörühm luua universaalse tüvirakupanga, kus doonoritelt saadud limbaalsed tüvirakke saab geneetiliselt kohandada, et need sobiksid võimalikult paljudele patsientidele. Samuti võib olla abi bioprintimisest, kus kasutatakse sarvkesta loomiseks 3D-printeris plasti asemel tüvirakke ja biomaterjale.

Töö ilmus ajakirjas Nature Communications.