Rahvusvaheline teadlasrühm vaatas üleilmseid rinnavähiga seotud terviseandmeid. Neil valmis üksikasjalik ülevaade vähiga seotud suundumustest, aga ka riikide vahel laiutavatest kääridest. Töörühm leidis, et rinnavähki diagnoositakse rikkamates riikides rohkem kui keskmise ja väikese sissetulekuga riikides. Viimastes sureb naisi rohkem, sest rinnavähki pole seal võimalik kõigil varakult avastada ega ravida, vahendab Nature News.

Uuringuga mitte seotud Saksa vähiuuringute keskuse vähiepidemioloogi Rudolf Kaaksi hinnangul on tegu parima kõikehõlmava üleilmse rinnavähiülevaatega. Uuringu juhtivautor ja Calgarys asuva Alberta terviseteenuste keskuse vähiepidemioloog Miranda Fidler-Benaoudia aga loodab, et uuringu valguses kujundatakse maailmas rinnavähi diagnoosi ning ravi edendavaid poliitikaid.

Neljakordne vahe

Uues uuringus vaatas Miranda Fidler-Benaoudia koos kolleegidega rinnavähi üleilmset esinemust ja suremust 2022. aastal. Töörühm ennustas andmete põhjal, milline võiks olla seis 185 maailma riigis sajandi keskpaigaks. Ühtlasi analüüsisid autorid rinnavähi diagnoosi ning ravi varasemaid suundumusi ning haigusest tingitud suremust viimase kümne aasta jooksul.

2022. aastal diagnoositi kogu maailmas 2,3 miljonit uut rinnavähi esinemisjuhtu. Samal aastal suri maailmas rinnavähi tagajärjel 670 000 naist. Seejuures sai haigus vaesemates piirkondades saatuslikuks rohkematele naistele kui rikkamates. Näiteks on alla 50-aastasel vaeses riigis elaval naisel neli korda suurem tõenäosus surra rinnavähi tagajärjel, kui tema rikkas riigis elaval suguõel.

Fidler-Benaoudia sõnul on erinevuse taga ennekõike majanduslik ja tervisesüsteemide ebavõrdsus. Rikkamates riikides tehakse ulatuslikke rinnavähi sõeluuringuid ning haigestunutele pakutakse tipptasemel ravi. Vasemates riikides pannakse rinnavähi diagnoose vähem ning piiratud seire, hilise diagnoosimise ja kehvasti kättesaadava ravi tõttu sureb seal rinnavähki rohkem naisi.

Töörühm ennustab, et praeguste suundumuste jätkudes võidakse 2050. aastal diagnoosida maailmas 3,2 mljonit uut rinnavähi esinemisjuhtu. Samuti võib sel juhul sajandi keskpaigaks aastas surra rinnavähi tõttu 1,1 miljonit inimest. Mõlemad näitajad kasvavad ennustuse järgi just vaesemates riikides praegusega võrreldes 145 protsenti ehk ligi poolteist korda.

Fidler-Benaoudia möönab, et vaesemate riikide näitajad ei pruugi uuringus olla esitatud täpselt. Nimelt pole nendes maades alati käepärast põhjalikke riiklikke vähiregistreid. Vähiga tegelevate algatuste jaoks oleks epidemioloogi sõnul vaja aga tegelikke andmeid. Rudolf Kaaksi sõnul tuleks leiu valguses eeskätt vaesemates ja keskmise sissetulekuga riikides investeerida rohkem raha rinnavähi ennetusse, varajasse avastamisse ja ravisse. 

Eestis sai vähiregistri andmetel 2022. aastal esmase vähidiagnoosi 9191 inimest, kellest 4630 olid naised. Eestis esines naistel kõige sagedamini rinnavähki, mida diagnoositi 932 korral. Suhtelisel palju esines Eesti naistel ka naha mittemelanoomi ning käär- ja pärasoolevähki, mida diagnoositi vastavalt 909 ja 522 korral.

Analüüs avaldati ajakirjas Nature Medicine.