Rinnavähk on Eesti naistel kõige sagedamini diagnoositav pahaloomuline kasvaja. Aastal 2004 algas riiklik sõeluuring, mille eesmärk on rinnavähi varane avastamine ja seeläbi suremuse vähendamine. Eestis kutsutakse rinnavähi sõeluuringule 50–70 ja 74-aastaseid naisi iga kahe aasta tagant.

Samas on olnud sihtrühma vanusevahemik soovitustega võrreldes kitsas. Samuti on jäänud osalusmäär allapoole rahvusvaheliselt soovitatud 70 protsendi taset. Näiteks osalesid 2015. aastal uuringus vaid pooled naised ja 60 protsendi tase ületati esmakordselt alles 2022. aastal.

Doktoritöö autori, Tervise Arengu Instituudi epidemioloogia ja biostatistika osakonna teadur Aleksei Baburin sõnul oli tema eesmärk hinnata rinnavähihaigestumuse, -suremuse ja elulemuse pikaajalisi suundumusi Eestis. Töös vaatas ta neid ühiskonnas ja tervishoiusüsteemis toimunud muutuste ja sõeluuringuprogrammi rakendamise kontekstis.

Baburin võttis aluseks vähiregistri ja surma põhjuste registri andmeid, mida analüüsis erinevate statistiliste meetoditega. Baburini sõnul on rinnavähki haigestumine Eestis aeglaselt kasvamas ja haigust avastatakse üha enam varases staadiumis.

Samal ajal tuli välja, et kaugele arenenud rinnavähi haigestumus on vähenenud. Alates 1990. aastate teisest poolest on rinnavähisuremus vähenemas, kõige kiiremini 40–79-aastastel naistel. Kui varasemates sünnikohortides suurenes suremus vanuse kasvades, siis sõeluuringule kutsutud sünnikohortides jäi suremus pärast sõeluuringu vanusesse jõudmist samale tasemele või hakkas vähenema.

Pärast sõeluuringute algust on võrreldes sellele eelneva ajaga vähenenud suremus nii noorte kui sõeluuringu sihtrühma kuuluvate naiste seas. Viimase 30 aasta jooksul on kauem elanud igas vanuses rinnavähihaiged. Kõige rohkem on elulemus pikenenud III ja IV staadiumi vähiga.

Tulemused viitavad, et hoolimata madalast osalusmäärast on Baburini sõnul sõeluuring koos teadlikkuse tõusu. Koos diagnostika ja ravi tõhustumisega on see aidanud olulisel määral kaasa rinnavähisuremuse vähenemisele.

Suremuse täiendavalt vähenemiseks tuleb teha Aleksei Baburini sõnul pingutusi riskiteguritega võitlemiseks, et sõeluuringuprogrammi viidaks läbi kvaliteetsel viisil. Samuti peaks saama kiirema diagnoosi need patsiendid, kellel on juba sümptomid tekkinud ning tagada kaasaegsete ravimeetodite ja psühhosotsiaalse toe kättesaadavus kõigile vähipatsientidele.

Tutvu doktoritööga "Rinnavähihaigestumus, -suremus ja -elulemus Eestis tervishoiusüsteemi muutuste ja sõeluuringu kontekstis" Tartu Ülikooli digikogus. Baburinit juhendasid Tervise Arengu Instituudi juhtivteadur Kaire Innos ja Tartu Ülikooli epidemioloogia kaasprofessor Katrin Lang.