Eestis tõstavad pead mürki trotsivad umbrohud

Eestis dokumenteeriti esimesed umbrohumürgi ehk herbitsiidi resistentsuse juhtumid. Sarnaselt ülejäänud maailmale kannustab resistentsuse teket laiatoimeliste mürkide liigsagedane kasutus ning tegemist on süveneva probleemiga.
Maaelu teadmuskeskuse (METK) taimekaitse osakonna teadur Silvia Pihu avaldas kolleegidega teadusartikli, mis kirjeldab herbitsiidiresistentsust harilikus vesiheinas. Eelkõige esineb resistentsus sulfonüüluurea-põhiste mürkide suhtes. Sinna klassi kuuluvaid mürke kasutatakse laialdaselt, sest need on paljudele kultuurtaimedele ohutud ning neid kulub võrdlemisi vähe.
Pihu ja kaaslaste töö viitab, et resistentsed taimed tekkisid ilmselt kohapeal ega saabunud Eestisse seemnete leviku kaudu. "Koguseliselt on herbitsiidid kõige kasutatumad pestitsiidid nii Eestis kui ka mujal Euroopas. Kuna mujal maailmas on resistentsus kujunenud juba päris suureks probleemiks, vaatlesin, kas seda võib esineda ka meie põldudel. Katsetasime 11–12 eri liigiga ja paar tükki tulid välja," kirjeldas Pihu.

Taolised katsed võtavad Pihu sõnul küllaltki palju aega, sest taimed tuleb seemnest üles kasvatada ning neid tuleb pritsida erinevate vedelike ja annustega. Resistentset vesiheina avastati kolme katsepõllu pealt. Teadusartikkel käsitles küll vaid vesiheina, kuid tegelikult leidsid teadlased ka resistentset virna ehk roomavat madarat. Mõlemat umbrohtu on mehaaniliste võtetega raske tõrjuda ning need on levinud üle kogu Eesti.
Elusorganismide geenides tekib aeg-ajalt juhuslikke mutatsioone. Kui mõni neist mutatsioonidest osutub kasulikuks, võib taim saavutada herbitsiidi resistentsuse, selgitas Pihu. Teisisõnu avaldab ühtede ja samade herbitsiidide sage kasutamine taimedele evolutsioonilist survet. Samal põhimõttel tekib bakterites antibiootikumide resistentsus.
"Kui kasutada sama mürki korduvalt mitmel aastal järjest, jäävadki ellu ainult need taimed, kellel juhtub olema mõni ellu jäämiseks kasulik geen. Edaspidi annavad seemet ainult kasuliku mutatsiooniga isendid. Niimoodi tekivad lõpuks resistentsed taimepopulatsioonid," nentis teadur.

Sulfonüüluuread on teadusartikli järgi üks kõige levinumaid herbitsiidirühmi maailmas. Nende tõhusus ja laialdane kasutamine on viinud aga resistentsuse tekkeni mitmel umbrohuliigil, sealhulgas harilikul vesiheinal.
"Herbitsiidel on kõigist pestitsiididest kõige suurem valik erinevaid toimeaineid. Põllupidajad kipuvad valima neid aga soodsama hinna järgi, kasutades mitu aastat järjest suhteliselt laia spektriga mürke. Näiteks sulfuroonid on hästi levinud toimeained. Seetõttu tekib neile palju resistentsust," märkis Pihu.
Uuringu tulemused rõhutavad vajadust ulatuslikuma herbitsiidiresistentsuse seiramise ja uurimistöö järele Eestis. Silvia Pihu hinnangul on olukord Eestis võrreldes Lääne-Euroopaga vähemalt praegu veel suhteliselt hea ning resistentsus pole kuigi levinud. Lähematest riikidest esineb resistentsust sagedamini Taanis-Rootsis ning üksikuid juhtumeid on registreeritud ka Leedus.
"Tuleb kasutada erinevate toimeainetega herbitsiide ning vahetada neid pidevalt," soovitas teadur.