Rahvusvaheline teadlasrühm väidab, et Rooma riigis, peamiselt hõbedakaevandustest, õhku paiskunud plii võis vähendada kogu Euroopas inimeste intelligentsuskvooti mitme punkti võrra.

Teadlased, eesotsas Joseph McConnelliga, Ameerika Ühendriikides Nevada osariigis, Reno linnas, tegutsevast Kõrbeuuringute Instituudist analüüsisid Arktikast välja puuritud jääproove ja vaatasid sealsetes õhumullides sisaldunud plii järgi, milline oli õhu pliisaaste 2600 kuni 1500 aastat tagasi.

Plii isotoopide järgi said nad aru, et see pärines peamiselt just Euroopa kaevandustest. Arvutimudelid koostasid selle põhjal pliisaaste leviku kaardi omaaegse Euroopa kohta.

Tänapäevasematest uuringutest on teada, kuidas plii inimese tervisele mõjub ja kui palju see alandab intelligentsuskvooti ehk IQ-d.

Kaht teadmist kombineerides, väitsid McConnell ja ta kolleegid Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes, et hõbedakaevandamise tippaegadel võis pliisaaste kahandada eurooplaste keskmist arukuskvooti umbes kaks ja pool kuni kolm punkti.

Vanaaja Euroopas ammutati hõbedat peamiselt galeniidist, mis on rohkesti pliid sisaldav mineraal, kuid võib ka hõbedat sisaldada.

Galeniidi sulatamisel võis maagist eraldunud ja õhku paiskunud plii mass ületada kätte saadud hõbeda massi tuhandeid kordi.

McConnell ja ta kaaslased sedastasid, et õhu pliisaastetase saavutas tipu Rooma vabariigi kõrgaegadel, välja arvatud teisel sajandil. Seejärel langes see järsult, kuid tõusis uuesti meie ajaarvamise esimesel sajandil, kui keisririik tugevnes.

Antoninuse katku järel, teise sajandi lõpul, kahanes pliisaastetase taas ja jäigi madalaks kuni keskaja keskpaigani.

Pildil on roomlaste pliikaevanduse asukoht Inglismaal Somerseti krahvkonnas.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.