Rühm maailma ilmapõhjuste (World Weather Attribution) projekti teadlasi analüüsis 2024. aasta ilmaolusid. Lõppev aasta läks ajalukku mitme uue temperatuurirekordiga ning sellest saab peaaegu kindlalt senise mõõtmisajaloo kõige soojem. Ühtlasi võis 2024. aastal näha tervet rida eluohtlikke ilmastikusündmusi, millest jäid puutumata vähesed, vahendavad AFP ja Phys.org.

Projekti eestvedaja ja Imperial College Londoni kliimateadlase Friederike Otto sõnul pole fossiilkütustest tingitud soojenemise mõju pole kunagi olnud selgem ega laastavam. Kliimamuutus mängis analüüsi põhjal olulist rolli enamikus uuritud ilmastikusündmustes. Üle kogu maailma esines kuumalaineid, põudu, troopilisi tsükloneid ja valingvihmu seetõttu rohkem ning need olid tugevamad.

Samuti nõudis see Otto sõnul tuhandete inimeste elu ja veel miljonid olid sunnitud äärmuslike ilmastikunähtuste tõttu oma kodust põgenema. Kuniks maailm ei lõpeta fossiilkütuste põletamist, läheb olukord Otto sõnul vaid hullemaks.

Piirkondlikud käärid

Rahvusvaheline teadlasrühm võrdles analüüsi käigus kogu maailmas mõõdetud päevaseid temperatuure 2024. aastal ja temperatuure, mida oleks võinud samal ajal oodata kliimamuutuseta maailmas. Ehkki teised teadlased pole veel täpset analüüsikäiku hinnanud, kasutas töörühm juba varasemalt heakskiidu saanud meetodeid. 

Ilmnes, et mõnes maailma piirkonnas kerkis lõppeval aastal kliimamuutuse tõttu äärmuslikult kuumade päevade arv üle 150. Enim tuli selliseid päevi ette maailma vaesemates ja vähem arenenud riikides. 

Samuti nähtus analüüsist, et kuumast tingitud lisasurmad jäävad pahatihti registreerimata. Näiteks võivad olla need südame-veresoonkonna haiguste süvenedes kuumade päevade suhtes teatavas nihkes. Friederike Otto nentis sinna juurde, et kuumast ilmast põhjustatud surmad on välditavad. Samas on neid keerulisem vältida, kui ilmastikust tingitud suremusest piisavalt ei räägita.

Kuigi külma tõttu sureb maailmas endiselt rohkem inimesi kui kuuma tõttu, on Otto sõnul kuumalained äärmuslikest ilmastikuoludest kõige surmavamad ja kliimamuutus panustab nende tekkesse oluliselt.

Analüüsi käigus uudistas töörühm täpsemalt 29 äärmuslikku ilmastikusündmust. Need nõudsid 2024. aastal vähemalt 3700 inimese elu ja sundisid miljoneid inimesi oma kodudest lahkuma. Selgus, et 26 uuritud sündmusel oli kliimamuutusega selge seos. 

Eriti aasta alguses muutis mõne sündmuse esinemise võimalikumaks Vaikses ookeanis tekkiv ja kogu maailma ilma mõjutav nähtus El Nino. Autorite sõnul nähtus aga nende uuringutest, et kliimamuutus mõjutas ilmastikuäärmuste esinemist ja tõsidust El Ninost enamasti enam. Soe ookeanivesi ja varasemast soojem õhk andsid hoogu laastavatele tormidele, samas kui kõrgema temperatuuriga kaasnes mitu enneolematult suurt valingvihma.

Lõppeval aastal kannatasid miljonid inimesed lämmatava kuumuse käes. Erakordseid kuumalaineid tuli ette nii USA-s California osariigis kui ka Mehhikos ja mujal Kesk-Ameerikas. Lääne-Aafrikas sattusid kuuma ilma tõttu suuremasse ohtu niigi haavatavad lapsed ja Kreekas suleti külastajatele kuumalaine tõttu Akropol. Mitmes Lõuna- ja Kagu-Aasias riigis pidid koolid kuuma ilma tõttu õpilased koju saatma.

Tegu oli ka mõõtmisajaloo kõige kuumema suvega, mille sisse jäi mitu rekordiliselt kuuma päeva. Juuliga sai napilt lõpu 13 kuud väldanud temperatuurirekordite seeria, kus iga eelnenud kuu keskmine õhutemperatuur ületas eelmist selle kuu rekordit.

Lõppeval aastal kõlas muu hulgas ka hoiatus, et Pariisi kliimaleppes seatud eesmärk on käest libisemas. Teisisõnu võib maailma keskmine õhutemperatuur ületada peagi pikaajaliselt tööstuspöörde-eelsest keskmist õhutemperatuuri enam kui 1,5 kraadi võrra. Ametlikult ei loeta piiri ületatuks enne, kui maailm pole 1,5 kraadi võrra soojem mitu aastakümmet järjest.

Uuringuga mitte seotud Woodwelli kliimauuringute keskuse kliimateadlase Jennifer Francise sõnul on nii analüüs kui ka selle leiud tugevad. Äärmuslikud ilmaolud muutuvad tema sõnul üha sagedasemaks, tugevamaks, laastavamaks, kulukamaks ja surmavamaks, kuniks inimkond ei vähenda atmosfääris soojust lõksu püüdvate gaaside hulka.

ÜRO keskkonnaprogramm teatas sügisel samuti, et kui midagi ette ei võeta, on oodata varasemast märksa enam kliimaäärmusi. Lõppeval aastal paiskas inimkond fossiilkütuseid põletades õhku rohkem süsihappegaasi kui aasta varem.

Uuringus osalenud Punase risti Poolkuu kliimakeskuse programmijuhi Julie Arrighi sõnul saab äärmuslikest ilmaoludest põhjustatud surmi ära hoida. Riigid saavas tema sõnul kliimamuutuseks valmistuda ja sellega kohaneda, ehkki riigiti on kliimamõju erinev.