Briti teadlased lähtusid uuringus planeeti pidevalt seiravate Landsat tehiskaaslaste tehtud fotodest. Neist esimene saadeti orbiidile 1975. aastal, seeria üheksas satelliit jõudis orbiidile 2021. aastal. Selle aja jooksul on need teinud miljoneid ülesvõtteid.

Exteri Ülikooli keskkonnateadlast Thomas Rolandit ja Hertfordshire'i ülikooli kaugseireeksperti Olly Bartletti huvitas, kuidas reageerib kliimamuutustele Antarktika poolsaare taimestik. Umbes Prantsusmaa suurune maalapp ulatub jäise mandri põhiosast kuni 1300 kilomeetri jagu Lõuna-Ameerika poole. Ehkki atmosfääri CO₂ taseme tõustes on muutunud planeet tervikuna rohelisemaks, pole selle piirkonna taimkattes nähtavate muutuste kiirust ega suunda varem täpselt määratud.

Paar leidis, et alates 1986. aastast on taimedele eluks sobiliku ala ulatus kümnekordistunud. Kui toona kasvas neid 0,86 ruutkilomeetril, siis 2021. aastal juba 11,95 ruutkilomeetril. Kuigi taimne elu suudab endiselt hakkama saada vaid poolsaare soojemal rannikul, ilmestab nähtu Rolandi ja Bartletti sõnul siiski, et piirkonna elusloodus on hakanud inimkonna süsinikuheitmete tõttu muutuma. Tulemuste põhjal suudavad need hakkama saada eeskätt kõrgustel, mis jäävad alla 300 meetri.

Esimesena koloniseerivad uusi tekkinud elupaiku samblad ja samblikud. Soonteta taimed on väga vastupidavad ja võivad kasvada ka kividel, kus napib toitaineid. Nad rajavad teed teistele taimedele, eritades hapet, mis lagundab kive, ja pakkudes oma surma järel kõdunedes toitaineid teistele taimedele.

Oma varasemates uuringutes leidis Roland kolleegidega, et samblad on hakanud kiiremini kasvama poolsaare läänepoolsel küljel. Nüüd ilmunud töö näitab, et sama näeb ka ida pool. Töörühma sõnul võis midagi sellist vanemate puursüdamike põhjal oodata, kuid muutuste kiirus, eriti viimastel aastatel, tuli neile sellegipoolest üllatusena.

Lääne-Antarktika poolsaar soojeneb kiiremini kui ükski teine koht planeedil. Lisaks piirkonna liustike sulamisega väheneb ka merejää ulatus. Lisaks otsesele temperatuuritõusule saab kanda osa muutustest muutunud tuulte arvele, mis mandrit ülejäänud maailmast isoleerivad, takistades sinna soojemate õhumasside liikumist.

Antarktikas elab sadu kohalikke liike, peamiselt samblaid, samblikke ja seeni. Õistaimi on seal ainult kaks liiki: antarktika karushein ja antarktika pärlhein. Rolandi sõnul tuleb hakata tulemuste valguses mõtlema sellele, mis neist tulevikus saab, kui piirkonna kliima muutub elusõbralikumaks leebemate oludega harjunud taimedele ja loomadele. Näiteks kasvab võimalus, et seal võivad kanda kinnitada sinna kogemata turistide või muu inimtegevusega sattunud liigid. Seda võivad teha ka tuulega levivad seemned.

Järgmise sammuna plaanivad Roland ja Bartlett oma kolleegidega minna olukorda kohapeale uurima. Teadlased tahavad teada, millised taimed seal kasvavad ja kuidas keskkond muutub.

Töö ilmus ajakirjas Nature Geoscience.