GORSMART-i projekti käigus arendatakse välja nutipoi prototüüp, mida saaks tulevikus Eesti ja Läti vetes reostuste tuvastamiseks laiemalt kasutada. Samuti aitaks see teadlastel koguda järjepidevaid andmeid merekeskkonna pikaajalisemate muutuste kohta.

Riigilaevastiku arendusteenistuse direktor Sander Sääsk ütles ERR-ile, et katseprojekti eesmärk on eelkõige katsetada autonoomse platvormi sobivust merekeskkonna seiramisel. Esimesed testpoid on planeeritud Liivi lahte ja Väinamerre. "Uurime, millisel määral on nutipoi sobilik lahendus reostuste tuvastamiseks ja seiramiseks. Sealt edasi vaatame, kuidas jõuab informatsioon pärast reostuse tuvastamist seotud osapoolteni ja missugune see infovahetus välja näeb," sõnas Sääsk.

Praegu tuvastatakse reostuskoldeid merel peamiselt visuaalsel vaatlusel või satub neile peale mõni inimene juhuslikult. Samas on merereostuse tekkimisel looduse seisukohalt esmatähtis olukorra kiire tuvastus, et reostustõrjega saaks teha algust võimalikult kiiresti, toonitas Sääsk.

Kuigi nutipoid tulevad Eesti vetesse, osalevad projektis enda ekspertiisiga ka lätlased. Neid huvitavad Liivi lahest kogutud andmed. "Lätlased on katsetanud nutipoisid varem natukene teise eesmärgiga ja väiksemas mahus. Neil on see kogemus olemas ja nad on huvitatud poide kogutud andmetest," sõnas arendusteenistuse direktor.

GORSMART-i projektis katsetatavad nutipoid saavad tulevikus osaks Eesti kavandatavast nutipoide võrgustikust nimega Merehunt, mis annaks reaalajas ülevaate Eesti merealal toimuvast. Riigilaevastik loodab luua terve mereala digitaalse kaksiku.

Suurimaks väljakutseks kujuneb merejää

Tundlikku elektroonikat täis platvormi jaoks kujuneb Eesti merealadel suureks probleemiks jää, nentis Sääsk. Mujal maailmas ei pea nutipoide katsetajad valdavalt jää pärast muretsema. See muudab Eesti mereveed küllaltki keeruliseks katsetuskeskkonnaks.

"Suure tõenäosusega on suvisel ajal andmete kogumine ja edastamine ning tuulest või päikesest energiavaru kogumine lihtne. Kui tekib jää, on juba teine teema. Esiteks tekib kohe küsimus, millise sensoorikaga tuvastada reostust jää alt. Kas see poi üldse elab jää üle? Kõike seda hakkame analüüsima," ütles Sääsk.

Seetõttu pole ka välistatud, et karmide jääolude saabudes võetakse poid lihtsalt veest välja ja pannakse tagasi siis, kui ilmastik seda jälle võimaldab. "Ei ole mõtet neid pilootpoisid ka lihtsalt jääga lõhkuda," arutles Sääsk.

Võimalikud kaitserakendused

Kuigi merevägi projektiga otseselt seotud pole, on nad Sääse kinnitusel siiski infovälja kaasatud. Teoreetiliselt saab nutipoide külge kinnitada mitmesuguseid erinevaid andureid, millega merekeskkonda jälgida.

"Kuna nutipoid on siiani olnud peamiselt teadusprojektid, tehakse need hästi modulaarseks, et saaks katsetada võimalikult palju erinevaid andureid. GORSMART-is mingi modulaarsus jääb, aga rõhuasetuseks jääb merekeskkond ja merereostus. Elektromagnetlaineid me ilmselt mõõtma ei hakka," sõnas Sääsk.

Eestis vastutab merereostuse tõrje eest merevägi. Riigilaevastik on merereostusele reageerimisel abistavas rollis. Kui riigilaevastik tulevikus nutipoiga mingi reostuse tuvastab, jõuab selle kohta info Sääse kinnitusel ka mereväeni.

Mis puudutab aga konkreetselt julgeolekuseiret, on Sääse sõnul mereväe jaoks küsitav andmete usaldusväärsus. "Nad tahavad olla ise andmete kogujad ja omanikud, et infot päriselt usaldada. Samas kui Merehunt jõuab enda ambitsioonika lõpptulemuseni ehk loome tervest merealast digitaalse kaksiku, saab merevägi soovi korral neid andmeid toetavas rollis kindlasti kasutada."

Teoreetiliselt saaks Merehunti rakendada Sääse hinnangul lisaks päästes. "Oleneb muidugi sellest, kui palju neid nutipoisid olema hakkab ja kui suure ala need olukorra teadlikkuse mõttes ära katavad. Samuti oleneb see sellest, mis andurid seal peal on. Kui poil on näiteks kaamera või soojuskaamera ning merehädaline juhtub poi läheduses olema, siis teoreetiliselt on see võimalik," pakkus ta välja.

Projekti ajakava järgi algab järgmise aasta 31. juuliks projekti alusuuring, mis kaardistab muuhulgas tehnoloogilised vajadused. Samuti panevad osapooled paika poide täpsemad asukohad. 2026. aasta aprilliks valitakse kuue kavandatud prototüübi hulgast ehituseks kolm ja 2027. aasta märtsis algavad merekatsetused. Projekt lõppeb 2028. aasta mais.

Enam kui miljon eurot maksvat projekti rahastatakse Euroopa Liidu Interreg VI-A Eesti-Läti programmist ning riiklikest omavahenditest. GORSMART-i projekti elluviimist juhib riigilaevastik, mille põhipartneriteks projektis on kliimaministeerium ning Läti hüdroökoloogia instituut Daugavpilsi Ülikooli juures.