"Seirevõrgustiku eesmärk on kasvatada mereteadlikkust. Nutipoid võimaldaks merelt koguda nii hüdrograafilisi kui ka hüdroloogilisi andmeid ning vaadata erinevaid mereolusid. Samuti annaks süsteem kiirema reageerimisvõime reostuste avastamisel," ütles riigilaevastiku direktor Andres Laasma ERR-ile.

"Võimalusi on palju ja riigilaevastik näeb enda rolli selliselt, et meie ehitame üles keskse platvormi, mis tagaks erinevatele anduritele nii side kui ka toite," lisas ta. Millised poid mida täpselt mõõtma ja vaatama hakkavad, sõltub juba koostööpartneritest. Riigilaevastik ise kavatseb jääda keskse süsteemihalduri rolli.

Laasma sõnul on projekti tarbeks valminud ka uuring ning välja on pakutud erinevate seirejaamade arv ja nende toimimise tööpõhimõtted. Seirejaamade põhivõrgustik koguks nutipoidelt andmeid ja edastaks need kaldale. "Täna oleme selles faasis, et proovime leida projektile riigipoolselt rahastust," märkis direktor.

Kuna tegu on mahuka ja pikaajalise projektiga, rajataks võrgustikku etapiti. "See on suur süsteem ja algab kindlasti baasjaamade ehitamisest, millele hiljem lisanduvad väiksemad poid. Tuleb teha palju arendust. See kõik võtab aega," võttis Laasma kokku.

Projekti esimese etapi maksumus on riigilaevastiku seniste hinnangute järgi 1,3 miljonit eurot. "Selles projektis on mitmed etapid. Esimene etapp hõlmaks katseeksemplaride tegemist ja osaliselt vette paigaldamist," täpsustas Laasma. Kas ja millal rahastus tulla võiks, pole siiski selge. Projekti etappide arv ja ajakava selguks peale rahastamisotsust.

Nutipoide kasutamine kogub maailmas hoogu

Möödunud nädalal toimunud riigilaevastiku avatud uste päeval võis näha Eesti ettevõtete arendatud nutipoisid. Ettevõtte Flydog Solutions tegevjuht Andri Laidre ütles ERR-ile, et nutipoisid on arendatud tegelikult juba üsna kaua aega. Nende kasutusvaldkond laieneb aga pidevalt ja nõudlus kasvab kiiresti. "Kuna kliimaprobleemid on järjest aktuaalsemad, siis on vaja ka merekeskkonda rohkem uurida, et teadlikumaid otsuseid vastu võtta," märkis ta.

Flydog on nutipoisid arendanud kümme aastat ja tegeleb valdavalt nende ekspordiga välismaale. "Oleme paigaldanud oma poi näiteks Soomes tuumaelektrijaama kõrvale, kus sellega uuritakse jahutusvee mõju keskkonnale. Samuti on meil on kaks süsteemi Omaanis, kus need uurivad tööstuspiirkonna mõju ookeaniveele," tõi Laidre näiteks: "Praegu töötame kolme süsteemiga, mis läheb Portugali Madeira saarele."

Flydogi poid on kasutusel ka Eestis. "Meil on näiteks üks allveeobservatoorium Keri saare juures. See on ankurdatud saja meetri sügavusele põhja ja mõõdab seal erinevaid veeparameetreid. Kerime põhjast andureid pinnale ja laseme põhja tagasi. Nii saab erinevatelt sügavustelt näite võtta," lausus Laidre. "Siis on pärast võimalik teadlastel analüüsida, kuidas erinevates veekihtides temperatuur, hapnik ja hägusus ajas muutuvad."

Samuti on ettevõttel poi Saadjärve peal, mida kasutab maaülikool. Ka seal keritakse andureid üles-alla, et erinevatest veekihtidest andmeid koguda. "Selle poi andmeid kasutavad telefonirakenduse ka kohalikud hobipurjetajaid, kalamehed ja ujujaid, kes tahavad vee temperatuuri näha. Lisaks kasutab keskkonnaamet ühte meie lahendust jõe peal vooluhulkade mõõtmiseks. Neid rakendusi on mitmeid," toonitas Laidre.

Poide peale on võimalik paigaldada kõiksugu andureid, mistõttu on nendega võimalik läbi viia laia valikut erinevaid uuringuid. Näiteks õlianduritega varustatud poid suudavad õlireostust tuvastada. Poi võib võtta ka veeproove, mõõta allveemüra, veetemperatuuride kõikumisi ja palju muud. Kõik poid on autonoomsed – need toodavad ise endale päikesepaneelidega energiat ja edastavad reaalajas andmeid üle mobiilside võrgu.

"Meie igapäevatöö seisnebki selles, et kui pöördutakse mõne palvega, peame välja mõtlema, kas soovitud andureid on võimalik poi peale paigaldada, et klient saaks merekeskkonnast enda soovitud infot koguda," selgitas Flydogi tegevjuht.

Näiteks on Eesti ettevõte LDI välja arendanud õlianduri. "Kui nendega varustatud poid paigaldada tähtsatesse mereteede sõlmpunktidesse, siis on võimalik juba väga varakult avastada, kui mõni laev õli lekib," tõi Laidre näite.

Üleriigilise nutipoide võrgustiku rajamise korral saaks Laidre sõnul luua Eesti merealast digitaalse kaksiku. "Praegu on Eesti kaetud ilmajaamadega ja meil on telefonides rakendused, mis näitavad täpselt, kus kohas millised ilmastikutingimused parajasti on ja milline ilm tuleb homme. Seda sama saaks tegelikult teha ju ka merekeskkonna mõõtmiseks. Eestis on selleks kompetents olemas," sõnas Andri Laidre.