Eesti esimene robotlaev hakkab Läänemere kalavarusid kaardistama

Möödunud nädalal veeskati Tallinnas Eesti esimene mehitamata robotlaev Heli, mis hakkab edaspidi Läänemere kalavarusid kaardistama ja tegema mitmesuguseid teisi mereuuringuid. Sealhulgas kasutatakse alust ka meretuuleparkide rajamisega seotud ajamahukamate mõõdistustööde tegemiseks.
Laeva elektroonika, juhtsüsteemid ja tarkvara arendanud Mindchipi tegevjuht ning tehnikaülikooli teadur Heigo Mõlder ütles ERR-ile, et uurimistöö alusel hakkab riik järgmisel aastal väljastama kalapüügilube.
"Tal on pardal spetsiaalne sonar, millega vaadatakse kalaparvede keskmist tihedust ühe ruutkilomeetri kohta. Tartu Ülikoolil on oma metoodika selle info põhjal kalavarude hindamiseks," lausus Mõlder. Mehitamata teaduslaev oskab etteantud tööplaani alusel iseseisvalt navigeerida ja selle tegevusraadius ulatub ligikaudu 300 kilomeetrini.
Navigeerimiseks kasutab robotlaev mitmeid eri lahendusi. Kõige kaugemaid laevu jälgib see AIS-signaalide järgi, mida peavad kasutama kõik üle üheksa meetri suurused laevad. Lisaks on laeval mereradar, millega suudab see tuvastada selle ümbruses olevaid objekte. Viimaks on laeva pardal neli millimeeterradarit, mis töötavad lähivälja anduritena. "Need näevad kusagil saja meetri kaugusele ja aitavad sadamas navigeerida," selgitas Mõlder.

Samuti on laeva pardal 12 kaamerat, millest neli on tavakaamerad ja ülejäänud stereonägemisseadmed. "Tavaliste kaamerate peal jookseb veel omakorda masinnägemise tarkvara, mis on võimeline ümbruses olevaid objekte tuvastama ja stereokaamerate abil saab mõõta nende objektide kaugust." tõi teadur välja.
Internetist muu hulgas ilmaennustuste kontrollimiseks on varustatud laev andmesidega. Pardal on ka väike ilmajaam ja lainetuse mõõtev güroskoop. Ilma- ja lainetusandmete põhjal saab laev juhtimisotsuseid teha. Kuna laeva tehisaru on iseõppiv, peaks ta Mõldri sõnul ajapikku oma töös tõhusamaks ja paremaks muutuma. "Praegu on ta veel üsnagi õppimise faasis ja kogub masinnägemisest suurel hulgal andmeid. Ajapikku peaks navigeerimisotsuste tegemine paranema," viitas teadur.
Avamerel täisautomaatne
Kuigi sadamast jälgib laeva tegevust ekraanide tagant alati operaator, kes saab vajadusel juhtimise üle võtta, tegutseb laev merel omapäi. "Avamerel me lülitame ta täielikult autonoomsesse režiimi ehk talle antakse ette sõidutrajektoor. Kui ta mingit objekti kohtab, oskab ta sellest mööda põigata ja oma teekonda jätkata," märkis Mõlder.
Kuigi laev suudab põhimõtteliselt ka sadamas manööverdada, on seal siiski suhteliselt tihe liiklus ning vahemaad väikesed. Seetõttu juhib laeva sadamaalal operaator. "Sadama piirkonnas juhib operaator, aga samas ta jälgib tegevust ka avamerel. Operaator peab alati jälgima, mida laev teeb ja ta saab iga hetk käsijuhtimise üle võtta," toonitas teadur.
Avamerel ei pea operaator robotlaeva teekonda aga isegi üksikasjalikult ette planeerima. Mõõdistustarkvara võimaldab kaardile suure ruudu tõmmata ja laev planeerib selle ala sees endale sõidutrajektoori ise. "Sa ei pea ise seda teekonda punkt-punktilt koguaeg hiirega märkima. Ta saab selle ala sees trajektoori joonistamisega ise hakkama," lausus Mõlder.

Kasutusvaldkond on väga lai
Kuigi möödunud nädalal ristitud robotlaeva nimi on Heli, siis Mindchipi toodete nimekirjas on see MC6000 nime all. Laev on disainitud võimalikult modulaarseks, et selle peale saaks paigaldada laia valikut erinevaid seadmeid. "Valdkond areneb praegu nii kiiresti, et selleks ajaks kui robotlaev valmis saab, on tehnika juba natukene vananenud. Selle pärast olemegi nii teinud, et igasugu seadmeid saaks võimalikult lihtsalt välja vahetada," tõi tegevjuht välja.

Näiteks saab laevale lisada mitmesuguseid muid andureid, mida möödunud nädalal käiku lastud alusel pole. Nende hulka kuuluvad õlireostuse tuvastamise andurid, merepõhja kaardistusseadmed ja palju muudki. "Ta on põhimõtteliselt platvorm, kuhu saab erinevat sensoorikat paigaldada. Sellise robotlaevaga võiks uurida ka igasugust mereinfrastruktuuri, näiteks Estlinki kaableid Soome ja Eesti vahel, et sinna poleks midagi kahtlast tekkinud."
Modulaarsusega püüab Mindchip hakata MC6000 robotpaati eksportima välisturgudele. "Kalavarude uuringutest on huvitatud kogu Euroopa, samuti meretuuleparkide rajamisest. Euroopasse on järgmise viie aasta jooksul tulemas üle saja meretuulepargi. Seal on vaja teha nii merepõhjamõõtmisi, elukeskkonnamuutuse uuringuid kui ka kalavarude mõõtmisi. Seal saavad robotlaevad kindlasti abiks olla kuni seda mõõtmistööd on nii hullumoodi palju, et sinna alla läheb väga palju töötunde ja vaeva," võttis Mõlder kokku.
Laeva tellis Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut ning ehituses ja arendustöös osalesid Tallinna Tehnikaülikooli hargettevõte Mindchip ning MEC Insenerilahendused OÜ.
MC6000 tehnilised näitajad:
- Pikkus: 6,2 meetrit
- Laius: 2,5 meetrit
- Sügavus: 0,4 meetrit
- Maksimaalne last: 500 kilo
- Maksimaalne kiirus: seitse sõlme
- Töökiirus: kolm sõlme
- Tööulatus: 300 kilomeetrit
