Eestimaa Looduse Fondi säästliku kalanduse projekti koordinaatori Joonas Plaani sõnul paistab räime olukord Läänemeres kehvem seetõttu, et teadmised Eesti rahvuskala kohta on palju paremaks läinud. "Samal ajal võivad eestlased rahulikumalt hingata, sest Liivi ja Pärnu lahes läheb räimel veel hästi," selgitas Plaan saates "Terevisioon". Ülejäänud Läänemeri on nii-öelda punases ehk räimepüük tuleks seal peatada või seda vähemalt kõvasti vähendada.

Plaan selgitas, kuidas ühelt poolt on Läänemerest rohkem teada, aga teisalt on mere ökosüsteem muutumas. "Mingid liigid on kadumas ja see mõjutab ka ülejäänud liike," sõnas ta.

Plaani sõnul ei saa siiski öelda, nagu oleks Eesti vetes liiga palju räime püütud. Poliitikud on 2014. aastast tema sõnul teadlasi kuulda võtnud, aga teadlased on oma metoodikat muutnud. Seetõttu ka selgus, et räime on seniarvatust poole vähem. "Me ei ole lähiminevikus räime ülepüügiga tegelenud," ütles ta.

Sel aastal soovitavad teadlased püüda räime Liivi lahest viiendiku võrra vähem kui eelmisel aastal. Seda seepärast, et eelnevatel aastatel on arvestatud, kuidas avamere räim liigub mingitel perioodidel Liivi lahte. "Kõige suurem räime populatsioon on olnud Läänemere avameres ja seal on tema olukord kõige kehvem. Ootame, mida Euroopa Komisjon otsustab: kas pannakse täielikult keeld peale või lubatakse minimaalselt püüda," rääkis Plaan.

Teadlased annavad Plaani sõnul tavaliselt poliitikakujundajatele kaks soovitust, kui palju võiks räime püüda. Ühelt poolt toovad nad välja lühiajalise võimalikult suure jätkusuutliku mahu, teisalt aga minimaalse ettevaatliku mahu. "Senimaani on kalanduse eest vastutavad ministrid otsustanud maksimaalse koguse kasuks. Tuleb aga välja, et me peame tulevikus räime püüdma võimalikult ettevaatlikult seepärast, et see mõjutab kogu Läänemere ökosüsteemi," lausus ta.

Suur osa räimest ei jõua üldse inimeste toidulauale. Räimest tehakse ka kalasööta, mida kasutatakse näiteks Norra lõhekasvatustes. "Päris palju räime on minevikus jõudnud ukrainlaste toidulauale, kes väga armastavad meie kodumaist kala. Aga söövad ka eestlased seda ja võiks veel julgemalt süüa," ütles ta.

Kuigi kodumaist kala võib ikka süüa, siis Plaani sõnul tasub vaadata kestlikku kalatoidu juhist. Seal on kirjas, mis kala on kestlik ja mis kalal läheb sel aastal veidi kehvemini. "Paraku on angerjas kala, mis on globaalselt ohustatud liik ja selle söömist tuleks piirata. Samamoodi on Läänemerest pärit tursk täielikult kadunud," ütles ta.