Maailmameri võis sajandi eest olla seni arvatust soojem
Maailma merede tempertatuur võis läinud sajandi algupoole olla kõrgem kui seni arvatud. Nii selgub Šveitsi, Saksa, Briti ja Ameerika teadlaste uuringust, mille tulemused on avaldatud ajakirjas Nature.
Asi on selles, et mõõtmistehnika on aja jooksul arenenud, mistõttu võib varasematel aegadel tehtud mõõtmistulemuste tõlgendamise seada kahtluse alla.
Sebastian Sippel Šveitsi Föderaalsest Tehnikainstituudist Zürichis ja Saksamaa Leipzigi Ülikoolist töötas koos kolleegidega välja meetodi, kuidas rekonstrueerida kunagist globaalset temperatuuri kahel viisil: esiteks ainult maapinnalähedase õhu temperatuuri ja teiseks ainult merede pinnatemperatuuri mõõteväärtuste põhjal.
Tavaliselt arvutatakse globaaltemperatuur neid kahte tüüpi mõõtmisi kombineerides.
Selgus, et suurema osa möödunud aegade kohta andsid kaks lähenemist ühesuguseid tulemusi, kuid aastate 1900 kuni 1930 kohta tulid tulemused erisugused.
Selle ajajärgu kohta saadud merepinnapõhine temperatuur oli keskmiselt 0,26 Celsiuse kraadi madalam kui maapinnalähedaste mõõtmiste põhjal arvutatud temperatuur.
Sippel ja kolleegid pakuvad seletuseks välja, et erinevus võib tuleneda süsteemsest veast merepinna temperatuuri mõõtmisel sel ajajärgul, mis tulenes tekstiilämbrite kasutuselevõtust veeproovide võtmisel varasemate puuämbrite asemel. Kui puuämbrid olid soojust hästi isoleerinud, siis tekstiilämbrid tegid seda kehvemini.
Hiljem hakkasid levima paremad mõõtetöömeetodid ning edasiste aegade kohta lähevad merepõhised ja maismaapõhised globaaltemperatuuri hinnangud omavahel jälle hästi kokku.
Uuringu autorite sõnul tuleks tulemuste põhjal arvata, et üleilmne soojenemine kulges 20. sajandi alguses natuke aeglasemalt kui seni on tundunud.
Kuid summaarset soojenemise hinnangut 19. sajandi keskpaigast kuni tänapäevani see üht ajajärku puudutav korrektsioon siiski ei muuda.
Sippeli ja kolleegide töö tuletab aga kliimauurijatele meelde ajalooliste mõõteandmete õige tõlgendamise tähtsust.
