Jaapani teadlased on nüüd teinud katseid ja välja selgitanud, et kass võib inimhäälega väljendatud sõnalist laadi informatsioonist vähemalt ses mõttes kergesti aru saada, et suudab sõnu päris kiiresti seostada piltidega.

Saho Takagi Sagamiharas asuvast Azabu Ülikoolist ja ta kolleegid otsisid katse jaoks välja 31 kassiomanikku, kes tõid oma kassi laborisse.

Katsekassidele näidati arvutiekraanil lihtsakoelist lühianimatsiooni, mis seisnes selles, et seitsme sekundi kaupa näidati ekraanil üksteisega vaheldumisi kahesugust pilti, piltide juurde lasti kõlada aga keelelise tähenduseta sõnalaadseid häälutusi, mille iga kassi omanik oli oma kassi jaoks varem oma häälega sisse lugenud.

Ühel pildil oli punane päikese sümbol, teisel sinine pilve sümbol. Üks häälutus kõlas kui keraru, teine kui parumo. Animatsiooni näidati just nii kaua, kuni kass selle vastu huvi üles näitas.

Väikese puhkuse järel näidati sama pildijada uuesti, ainult et piltide juurde käinud häälutused olid ära vahetatud: kui näiteks enne oli öeldud päikese juurde keraru ja pilve juurde parumo, siis nüüd tehti vastupidi.

Selgus, et kui pildi ja häälutuse ühendusi oli muudetud, siis uudistasid kassid ekraani kauem, mõnel neist isegi laienesid pupillid. Need on mõlemad märgiks, et kassid olid pisukeses segaduses või hämmingus.

Kuid segaduse või hämmingu aluseks saab olla ainult asjaolu, et esimest animatsioonivarianti vaadates olid nad õppinud pilte samaaegselt kõlanud häälutusega seostama.

Nii Takagi ja kaasautorid ajakirjas Scientific Reports ka kirjutavad, juhtides tähelepanu, et kassid olid õppinud ilma neid selleks eriliselt suunamata ja ilma näiteks maiuspalakesega autasustamata.

Juba ühest varasemast uuringust on teada, et kassid mitte ainult et võivad reageerida oma nimele, vaid saavad ka aru, kui on hüütud mõne teise neile tuttava kassi nime.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.