Põhja-Carolina Ülikool Chapel Hillisi õigusfilosoofia emeriitprofessor Gerald J. Postema märkis usutluses ERR-ile, et tehisaru pooldajate silmis tõotavad suured keelemudelid tulevikus kiiret, odavat ja erapooletut õiguse mõistmist. "Tehisintellekti areng on toimunud tohutult kiiresti ning see suudab juba praegu panna küllaltki usaldusväärseid meditsiinilisi diagnoose, kirjutada luulet, fiktsiooni ning pakkuda isegi kohtulahendeid," märkis Postema.

Professor täheldas, et tehisaru ja algoritmid on juba praegu õigussüsteemides mitmel pool kasutusel. Arvatavasti kasvab nende roll tulevikus veelgi. Hüppeliselt võib tehisaru kasutus õiguse mõistmisel aga toimuda käsikäes üldtehisintellekti sünniga.

"Viimase kolme-nelja aasta jooksul on hakatud üha enam rääkima üldtehisintellekti tekkimisest. Tegu oleks tehisaruga, mis suudab täita laia valikut intellektuaalseid ülesandeid samaväärselt inimesega, erinevalt kitsast tehisintellektist, mis on loodud spetsiifiliste ülesannete jaoks, näiteks male mängimiseks," selgitas teadlane.

Üldtehisintellekti üks tüüpe oleks tehisõigusintellekt, mida on kohandatud õigussüsteemi ja juriidiliste ülesannete, näiteks kohtulahendite analüüsi, õigusnõu ja dokumentide koostamise jaoks. Taolist tehisaru Postema sõnul veel olemas pole, kuid samas ei saa selle tekkimist kindlasti ka välistada. Õigupoolest ei pruugi taolise tehisaru sünd jääda enam tema hinnangul kuigi kaugesse tulevikku.

Seetõttu peavad teadlased hakkama keerukaid eetikaküsimusi juba praegu esitama. "Milliseid väljakutseid võib tehisõigusintellekt esitada õigusriigi põhimõtetele? Mida me võidame ja mida me kaotame õigusloomet algoritmidele usaldades?" arutles ta.

Seetõttu tuleks Postema hinnangul kõigepealt vaadelda, millist arutlusloogikat võib suurtelt keelemudelitelt oodata: "Arvutuslik tehisaru on suurepärane tohutu andmemassi põhjal statistiliste mudelite loomises ja selle pealt otsustamises, kuidas edasi minna." Selle tunduvalt lihtsam analoog on nutitelefon, mis üritab ennustada sõnumit tippides inimese järgmist sõna.

Niisiis, mis läheb kaotsi ja mida me võidame, kui kaasata arvutusliku mõtlemisega tehisaru õiguslike otsuste tegemisse, küsib Gerald Postema. "Tehisaru entusiastid väidavad, et võidud oleks tohutud. Tõhusam ja kiirem otsuste tegemine, suurem erapooletus, inimliku kallutatuse puudumine. Ma tahaks, et sellel konverentsil osalejad mõtleks ka sellele, mida me kaotame," toonitas emeriitprofessor.

Ühe murekohana tõi ta välja vastutuse paiknemise. "Õigusriigis me teadvustame, et võimupositsioonidel olevad inimesed peavad ka vastutust kandma võimu rakendamise eest," sõnas Postema: "Algoritmid asendavad vastutuse aga arvutustega."

"Kirjanduses väidetakse sageli, et tehisaru tööpõhimõtete lahti seletamine ja arusaadavaks muutmine tagab läbinähtavuse. Samas läbinähtavus ei ole sama mis vastutus. See ütleb meile, kuidas me saaksime reguleerida, aga mitte seda kas võimukandjad kasutavad võimu vastutustundlikult," tõi Postema näiteks.

Niisamuti võtab õigusloome usaldamine tehisaru kätte tema hinnangul kodanikelt võimaluse õigusprotsessides osaleda. "Need on kõik keerulised küsimused, mida peame hakkama lähima kümnendi jooksul ühiskondlikul tasandil väga tõsiselt küsima. Kui tehisaru kiire areng jätkub, siis tuleb otsustada, kui suur osa õiguse mõistmisest, õigusloomest läheb algoritmide kätte?" võttis ta kokku.

Postema osales Tallinna Ülikoolis toimunud konverentsil "The Death of Law? Machines, Technology and Algorithms Deciding", kus arutleti tehisaru kiire arengu ja laialdase leviku võimalikest mõjudest õigussüsteemidele ja õigusloomele.