"Tehisintellekti (TI) abil petmine on viimastel aastatel sagenenud nähtus koos tehnoloogia edenemise ja süsteemide üha suurema kasutamisega erinevates tööstusharudes. Petmise all mõeldakse kelmuste või eksitavate tulemuste eesmärgiga tehisintellekti-süsteemide tahtlikku manipuleerimist. Sarnaselt väikesele eelisele võistlustel, mis võib anda märkimisväärse üleoleku, võib väike nõks tehisintellekti-süsteemis avaldada väljundile suurt mõju. Näiteks masinõppe mudelis võivad väikesed muudatused koolitusandmetes või algoritmis viia täiesti erinevate tulemusteni.

Samamoodi võib näiteks palkamisel või laenu otsuse langetamisel kasutatavas tehisintellektisüsteemi andmete või algoritmi väike erisus põhjustada ebaõiglasi tulemusi. See võib olla eriti murettekitav, kui tehisintellektisüsteemi kasutatakse suurte panustega valdkondades, näiteks kriminaalõigussüsteemis, kus kallutatud tehisintellektil võivad olla tõsised tagajärjed üksikisikutele ja ühiskonnale tervikuna.

Tehisintellektil põhineval petmisel võib olla ka laiem mõju usaldusele tehnoloogia ja tehisintellekti süsteeme kasutavate institutsioonide vastu. Kui taolisi süsteem peetakse ebausaldusväärseks või ebaõiglaseks, võivad inimesed kaotada usalduse tehnoloogia ning seda kasutavate institutsioonide vastu.

Tehisintellekti kasvav kasutamine erinevates tööstusharudes toob esile vajaduse TI-l põhinevate süsteemide läbipaistvuse ja vastutuse järele. Oluline on tagada, et tehisintellektisüsteeme kujundatakse, arendatakse ja kasutatakse viisil, mis on aus ja läbipaistev ning mida saab auditeerida ja vastutusele võtta.

Kokkuvõttena võib öelda, et tehisintellektil põhinev petmine on keeruline probleem, mis nõuab hoolikat kaalumist ja tähelepanu. Sellel võib olla märkimisväärne mõju üksikisikutele, ühiskonnale ja tehisintellekti tehnoloogia laiemale kasutamisele. Oluline on olla probleemist teadlik ja astuda samme, et tagada tehisintellektisüsteemide usaldusväärsus ja töökindlus."

"Ma pidin seda lihtsalt tegema," ütlusega võib seista silmitsi olukorras, milles keegi on korraldanud pahanduse või vähemalt petnud inimest ootuseid. Seejuures on püüdnud nad end välja vabandada, osutades endast suurematele jõududele, millest peaksid kõik aru saama. Antud juhul ma tõesti pidin seda tegema, sest vastasel korral jääks kõik vaid kommentaariks.

Varasema viie paragrahvi koostaja oli ChatGPT. Pealegi pole see pettus, vaid eksperiment. Palusin tehisintellektil selgitada, mis on TI-pettus.

Nagu võis tõdeda, masin sai soovist valesti aru. Õigemini, siin peitub tehisintellekti ja inimese suhtluses ülioluline väljakutse. Vääritimõistmist esineb aga ka inimeste vahel ja selles pole midagi uut. Inimeste õige või vale tegutsemine on suhteliselt aeglane, teistele on see nähtav või mõistetav ning rajaneb samadel väärtustel ja võimetel.

Vale tööd tegema läinud masinavärk võib põhjustada ulatuslikke ja inimesest mittehoolivad tagajärgi. Probleem ei ole masinas, vaid inimese oskuses selgitada enda soove piisava üksikasjalisusega ja ulatusega.

Küsimust esitades soovisin, et ChatGPT arendaks viimasel ajal uudiskünniseid ületanud teemat, kuidas kasutab inimene enda mõtte- või loometöö asemel tehislikku intellekti. Värsketest näidetest üks intrigeerivamaid on Columbias Garatagena esimeses ringkonna kohtus toimunud autislikule lapsele kindlustushüvitise määramist käsitlev kohtuotsus.

Jaanuari lõpus koostatud otsuses on kirjas, et kohtunik kasutas oma otsustamisprotsessis erinevate argumentide koostamisel ja neile vastamisel ChatGPT abi. Masina avaldatud mõtteid kasutati ka kohtuliku arutelu käigus küsimuste esitamiseks. Kohtunik väitis, et eesmärk polnud juristide väljavahetamine, vaid optimeerida kõigi osapoolte huvides otsuste koostamiseks kuluvat aega.

Columbia seadused ei keela tehisintellekti abil kohut mõista. Ilmselt pärineb seadus ajast, kui see võimalus polnud aktuaalne. Pealegi selleks, et mitte lubada, peab oskama tuvastada reeglite rikkumist. Seekord kinnitas küll kohtunik kirjalikus kokkuvõttes, milles seisnes tehisintellkti osa ja kuidas ta seda kasutas. Ent me ju ei teaks, kui ta poleks seda tunnistatud. Kasutatud tehisintellekti keelemudelis puudub igasugune arusaam teksti mõttest ja selles kantud väärtustest.

Algoritm koostab miljardite õpitud näidete põhjal millised sõnad ja kuidas peaks kokku sobima. Mistõttu inimesele jääb hästi koostatud lausetest mulje selle tekkimisest mõttetöö tulemusel. Antud juhul uskudes, et lauses edastatav mõte rajaneb vastutusevõimelise ja vaba teadvusega agendi põhjendatud mõtlemisest sündinud valikule.

Inimesele meeldib aga väike pettus. See teeb elu ilusmaks. Sestap ärgem unustagem kuldset tõde – petis annab inimestele alati täpselt seda, mida nad tahavad. Tõejärgses ühiskonnas hakkab seda teistest paremini tegema tehisintelekt.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".