Öeldakse, et "lapse suu ei valeta" ja seejärel kardetakse, mida laps järgmiseks ütleb. Lapse ausus on näiline. Alustava inimese avaldus pole tingitud tema maailmavaatest. Pigem tuleneb see maailmavaate puudumisest, mida asendab süütu keskkonna testimine, korrates kuuldud sõnu ning fraase, olles teadmatuses neist tärkavate tähenduste suhtes.

Lapse öelduga näiliselt kaasneva sügavama mõtte lisab täiskavanust kuulaja. Enam-vähem sama kordub vestleva tehisintellekti nagu ChatGPT puhul. Tehniline süsteem ei tea, mida ta räägib. See koostab sõnumeid, kopeerides ühes või teises tähenduste süsteemis inimestelt õpitud sõnade kombinatsioone.

Tegemist on uue ja tundmatu nähtusega. Võib ka öelda, et tegu on hirmutavalt põneva nähtusega. Esialgu võiks jätta aga hirmud tahaplaanile ja koguda tähelepanekuid. Neist enamik on oma uudsuses põnevad ja mõtlemapanevad.

Olgu ühe näitena toodud New Yorgis tegutseva rabi Joshua Franklini iganädalane jutlus usalduse, haavatavuse ja andestamise küsimustes, mis johtub Tooras peituvast õpetusest. Jutluse lõpus küsis rabi kuulajatelt, kes võis olla kuuldud jutluse koostajaks. Jumalateenistuse keskse osana on iganädalased jutlused koguduse peamiseks teoloogilise ja moraalse juhtimise vahendiks. Kogukond usaldab jutluse pidajat, et ta vahendab jumalikku sõnumit.

Usaldus ei seisne kirjaoskuses, sest kõik oskavad tänapäeval lugeda. Usaldus rajaneb jutlustaja teadlikul valikul ja suurema pühakirja mõtestatud tõlgendusel. Mõnikord usutakse, et ta on isegi kõigevägevamaga otseselt vestelnud. Igatahes eeldatakse, et ta on karjane, kes on uurinud püha teksti karjatatavatest põhjalikumalt. Ta oskab valida ning sõnastada õpetusi vastamaks ajakohastele sündmustele ja arusaamistele. Sestap oli kogukond autori küsimuse peale natukene hämmingus. Loomulikult pidi see olema rabi ise.

Ent rabi tunnistas, et seekordse umbes tuhandesõnalise epistli oli koostanud tema palve peale ChatGPT. Mõned kogukonna liikmed plaksutasid. Võib-olla erutas neid ootamatu vastus või olukorra arusaamatus, sest nüüd tabas neid seni vaimselt turvaliselt kohelnud keskkonnas kurjale jeekimile omane ootamatu mõistujutt. Rabi osutas plaksutajatele ja tõdes, et teda ennast tabas surmahirm. Ta oli uskunud, et enne vabanevad tööst veoautojuhid kui rabid ja pastorid. Nüüd kohtas ta koos kogukonnaga masina loodud jutlust, milles oli näiliselt kõik õige.

Kas aga ikka oli? Kogukonna toob kokku kaastunne ja armastus, aga tehisintellektil pole neist tunnetest aimugi. Tehisintellekt suudab neid mõisteid kasutada ja kirjeldada, aga selles puuduvad inimliku kannatuse, leina ja kurbuse kogemusest tärkavad tunded. Isegi kui religioossed narratiivid osutuvad pelgalt inimlikeks selguse loomise püüdlusteks, rajanevad need lood reaalsetel tunnetel ja kogemustel. Päris inimesest hea jutlustaja on seda kogenud, aga masin mitte.

Ometi võib olla kindel, et edaspidi kuuleb kirikutes üha rohkem tehisintellekti koostatud jutlusi, sest nii on lihtsam. Juhul kui seda üles ei tunnistata, plaksutatakse sõnumi põhjustatud erutava rahulolu märgiks. Kas tõeliseks kogemuseks piisab, kui tehniliselt sündinud jutluse loeb esmalt läbi rabi või pastor ja kiidab selle heaks? Järsku nõutakse tulevikus kirikutegelastelt püha tõotust, et nende õpetuskõned pole masina loodud ja pärinevad inimlikust kontaktist kõigevägevamaga või nähaksegi siis ChatGPT-s jumalikku puudutust?

Olgu kiriklikele probleemidele kontrastiks toodud Hiinas toimuv. Sealne riigiaparaat olevat saatnud suurtele IT-ettevõtetele käsu, et nad ei lubaks kodanikele juurdepääsu vestlusrobotile ChatGPT. Võim kardab, et tehisintellektist vestleja annab poliitiliselt tundlikele küsimustele "tsenseerimata vastuseid".

Varasemalt käsitletud kirikutegelaste hoiakust võis välja lugeda, et tehisintellekt võib jätta intelligentse mulje, aga selles puudub tõeline kannatuste läbi saavutatud moraalne kirgastumine. Seevastu Hiinas nähakse masina kooriku peidus reaalset ja pahasoovlikku inimest. Selleks on metafoorne "ameeriklane", kes töötab CIA-s.

Ühes varasemas hoiatuses öeldi otse välja, et ChatGPT "võib pakkuda USA valitsusele abikäe oma geopoliitilistes huvides desinformatsiooni levitamisel ja ülemaailmsete narratiividega manipuleerimisel". Võimalik, et riigis pole lubatud ka rubriik "lapse suu ei valeta".

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".