Kumba ametit eelistaksid? Olla klienditeenindaja või juhataja, kelle vastutusala haarab kliendi esmamulje kogemust? Esmapilgul võib kõlada juhataja paremini. Nimetus signaliseerib tutvusringkonnale kopsakamat sotsiaalset kapitali ja veenab end edukuses. Kas edu on tõeline ja saab rohkem ka päris raha? Siin kipub mulje tegelikkusest lahknema. Töö on endiselt klienditeenindaja, aga ametinimetusele vastavalt on tööd rohkem ja rahaline tasu väiksem.

USA-s hinnatakse, et juhataja nimetuste abil hoiavad sealsed ettevõtted kokku miljardeid dollareid. Omamoodi triki õnnestumise taga on kaks eeldust. Neist esimene on "juhataja" nimetusega nõustuvad inimesed. Kõrvaltvaataja näeb, et otsus on mõistusevastane, s.o irratsionaalne.

Võib kihla vedada, et seda tehakse, sest inimesed on ennustatavalt irratsionaalsed. Teadlase kogemusele toetudes kirjutas 2008. aastal sellise pealkirjaga raamatu USA-s asuva Duke'i ülikooli psühholoogiaprofessor Dan Ariely. Töötajate "juhataja" ametinimetustega narritamisest avaldati eelmisel kuul põhjalik ülevaade USA rahvusliku majandusanalüüsi büroo poolt.

Traditsiooniliselt kaasnevad juhirolliga suurem vastutus ja järelevalve ulatus. Levinud arusaamade järgi käib vastutusega kaasas kõrgem palk ja muud lisatasud. USA tööseadustes eristatakse "juhte" ainulaadse ja erilise klassina. Sealhulgas reguleeritakse nende õigusi ületunnitöötasu saamise osas. Õigemini viidatakse õiguste puudumisele.

Selgub, et juhataja rolli täitva töötaja vastutus on tavatöötaja kohustustest ajatum. Töö tuleb ära teha, aga selleks tuleb leida aeg endal, sest sul kui juhatajal on suurem võim tööaja üle. Sel teel hoiavad USA tööandjad kokku miljardite dollariteni ulatuvaid ületunnitöötasusid. Uhke nimetus varjab suhteliselt hõredat palka.

Olgu see kognitiivse lahkheli üks näide. Illusioon ja tegelikkus kärisevad inimese keeruliseks kujunenud ajus. Lastes on veel alles midagi ürgset, sest nad hakkaks taolistes vastuolude olukordades nutma ja protesteerima. Täiskasvanud suudavad aga kannatada erakordses koguses lahkhelide põhjustatud valu.

See võib osutuda probleemiks näiteks õiguse mõistmisel. Pikkade kohtuvaidluste näiteid on palju. Üks kuulsamaid on ansambli Led Zeppelini loo "Stairway to Heaven" autorluse ümber toimunud vaidlus. Suuri rahasid suunav otsustamisprotsess püüdis mõista, kas tuntud helimustrid on liiga sarnased ühele teisele muusikapalale.

Suhteliselt suurte rahadega vaidlus toimus ka maailma ühe suurimatest hambapasta valmistajatest Colgate'iga väga sarnase välimusega hambapasta tuubi ümber. Tuttavas visuaalses keeles ja värvikombinatsioonis tuubile oli kirjutatud "Colddate". Klientide enamus ei pööraks sellistele detailidele liigset tähelepanu, mille tulemusel kaotas Colgate-Palmolive osa müügitulust. Kohtunik otsustas suurfirma kahjuks tõdemusega, et temale tunduvad tooted küll sarnased, kuid mitte oluliselt eristamatud. Õhuline sõnaline loogikasamm kohtunikule, kuid suur majanduslik samm ettevõtlusele.

Antud näide oli üks asjade eristamise probleemne juhtum, mis ajendas teadlaseid arendama kohtus objektiivsema tunnistuse metoodikat. Näiteks kui küsida, kas inimeste jaoks on punase, valge ja sinise värvilahenduse ning samas kirjaviisis sarnaste sõnadega tuubid piisavalt eristuvad, saaks hulga vastuolulisi vastuseid.

Inimeste otsuseid mõjutaks mitmesugused välised tegurid varasematest kogemustest, suhtumistest, eelarvamustest, küsitluse hetke pingetest jne. Ühesõnaga, inimesed ei oleks head tunnistajad. Nad peaks olema aga ju ainukesed tunnistajad.

Seetõttu pakkusidki teadlased lahendusena kasutada kohtumõistmisel aju ainevahetuslikku reaktsiooni, mis tekib nägemisväljas olevate asjade kohta enne tunnistaja teadvusesse jõudvat tajutud otsuseprotsessi. Kohtuprotsessis ei küsitaks inimeste arvamust. Tõendite kaalu omaks selle asemel tunnistajate aju tegevust registreeriva funktsionaalse tomograafia signaalid. Lihtsamalt öeldes, tulevikus oleks kohtupingis tunnistusi andmas inimese asemel temast tehniliselt eristatud aju.

Taolise tehnilise arengu saab põimida veel ühe värske ideega. Viimastel nädalatel oli palju uudiseid vestlusroboti ChatGPT võimekusest ja selle rakendamisest Microsofti otsinguteenuses. Seda peetakse märkimisväärselt jõuliseks sammuks konkureerimaks valdkonnas domineeriva Google'iga. Kuigi robot polnud päriselt intelligentne, osutus keelemudel ootusi ületavalt sõnaosavaks suhtlejaks lugematutel teemadel.

Väidetavalt plaanib Microsoft hakata teabe otsijatele tehisintellekti abil jooksvalt reklaame koostama. Praegune ärimudel rajaneb Google'i arendatud tehnoloogial, milles on reklaamid staatiliselt varem tootja poolt loodud. Need, enamasti tähelepanu segavad tuimapoolsed infopalad treenisid inimestes tahtlikku pimedust. Taolised vanamoodsad reklaamid võivad asuda küll tehniliselt ekraanil, aga teadvusesse need ei jõua.

Kombineerides inimese ennustatava irratsionaalsuse, tema taju ja teadvuse vahel eksisteeriva lõhe ning aju reaktsioone kajastavad signaalid, saab teha juba tulevikku kohta ennustusi. Võib julgelt oletada, kuidas tehisintellekt genereerib otsingu ajal tõhusalt teadvuse priivalvet tüssava kaubandusliku sõnumi. Näiteks võib alata see sõnadega: "Hea juhataja, pakun sulle esmamuljel küll kallist, ent sinu mainet tõstvalt väga hinnalist hambapastat Golddate".

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".