Keegi inimkonna helgematest peadest õpetas varasemate tõusude ja mõõnade kogemusele toetudes, et kui taksojuht asub kliendiga vestlema bitcoin'ide ostmisest, on jõutud teatud piirini. Ajani, kus on aeg need maha müüa, end kokku võtta ja tulla maa peale tagasi. Millisele nõuandele aga toetuda, kui juristid asuvad rääkima tehisintellektist? Kindlasti tasub tähelepanu hoida maistel asjadel, sest heal juhul võid näha, kus tulevik tuleb üle piiri, võib-olla isegi üle koduläve.

Kunagi võis öelda, et alles on vähe inimesi, kes polnud bitcoin'idest midagi kuulnud. Nüüd kehtib sama väide ChatGPT kohta. Vahest pole krüptiline nimetus sedavõrd levinud, aga vähemalt teatakse mingisugusest kõigest rääkida oskavast tehisintellekti (TI) rakendusest.

Tehnoloogiamaastikul toimetamine oli muutunud üsna uniseks. Olekut virgutasid peamiselt regulaarsed pettumused, kui uus telefon osutus poleeritud vanaks. Unistati millestki pöörasemalt uuest. Ühel hetkel hakkasidki levima üsna udused teated tehisintellekti kasutamise võimalusi testivatest teaduslikest eksperimentidest. Seejärel lisandusid uudised päris eluga rakenduslikumalt põimunud juhtumitest.

Peagi räägiti või mõnikord vaadati ja kuulati, kuidas kellegi tuntud tegelasega sarnane tehisintellekti loodud libategelane pajatab videolindil udujuttu. Hakkasid levima esimesed juriidilisema alatooniga õigusrikkumiste ja pettusi puudutavad hoiatused.

Ei möödunud kuigi kaua, kui juba vaieldi tehisintellekti tehtud piltide autoriõiguste üle. Väideti, et tehisintellekti õppimine inimeste loomingut uurides on tegelikult päris kunstnike ekspluateerimine ja intellektuaalomandi kuritarvitamine. Mõnel juhul keelduti kunstnikele andmast auhindu, kuna arvati, et neid polnud inspireerinud loodus ega raadiosaade, vaid nad olevat spikerdanud ideid tehisintellekti pealt.

Tempo kasvas ja lühikesse aega suruti juba rida teateid TI edust mitmesuguste erialade eksamitel. Nõutus kasvas. Osa haridusasutusi kirjeldasid lugusid tehisintellektist kui võimalikku uut õpetamise abivahendist. Teisi kohutas mõte tehisintellektist kui vahendist, millega õpetajaid petta. Süvenes kartus, et tööandjad kaotavad usu diplomiga kaasa pandud heade hinnetega tõendatakse neile kandideeriva isiku teadmiste kvaliteeti või kohustusliku töö masinale delegeerimise oskust.

Ühes värskemas loos ähvardasid juristid kohtuga meest, kes kavatses ühes teises kohtuloos end kaitsta ChatGPT väitlusoskusega. Keset päist päeva toimuva ameti röövimise kartuses informeeriti innovaatilist kohtualust, et kui süüalust esindab advokatuuri litsentsita tegelane, võib ta vangi sattuda. Sellega seoses meenub värske uudis advokatuuri eksami sooritanud arvutiprogrammist.

Olukord muutub kirjutatud õiguse ja tajutud õigluse vaates veelgi põnevamaks. Teisipäeval teatas kirjeldatud juhtumites tihti peategelase rollis ja uudisvoos peamise ärevuse põhjustajana tuntud tehisintellekti mudeli GPT arendaja OpenAI, et nad töötasid välja tööriista mitte-inimese loodud teksti tuvastamiseks. Abivahend on vabalt kättesaadav. Nii nagu seda on ka teksti koostav arvutiprogramm ise.

Mainitud kõrvutus on sisuline, sest ka antud teenus rajaneb samal maagilisel keelemudelil. Idee kasutada sama nutikust, mis probleemi tekitas, ka selle lahendamiseks, võib esmapilgul tunduda banaalne. Juba rahvatarkuse järgi võideldakse tule vastu tulega jne.

Siiski tasub olla ettevaatlik. Rahvast targem Albert Einstein hoiatas, et probleeme ei saa lahendada samal tasemel, millel see loodi. Teadlane pidas silmas samal tasemel mõtlemist. Natukenegi mõeldes peaks jõudma äratundmiseni, et teksti autorluse tuvastamiseks on vaja appi masinat, kuna inimene ei saa sellega piisavalt hästi hakkama. Tema mõistus ei saa alati aru.

Samas tähendab see, et ta ei teagi, millal ta saab või ei saa aru. Mõne teksti eristamine paistab inimesele petlikult lihtne. Leidub piisavalt näiteid, milles inimene ei teinud vahet ja pidas juttu liigikaaslase looduks. Appi pakutud "TI teksti klassifikaator" pakub vastusena viiepallisel skaalal, kas teksti võis luua TI-l põhinev mudel. Vahemik ulatub läbi "ebaselge" "tõenäolisest" kuni "väga ebatõenäoliseni".

Sisuliselt vaatab inimene imestunult kõrvalt, kuidas masinad omavahel suheldes teda tüssavad, sest see on ainuke võimalik positsioon. Väite mõistmiseks olgu toodud näitena kuulus Turingi test, milles inimesed intervjueerivad nähtamatut partnerit, püüdes tuvastada, kas tegemist on masina või inimesega.

Juhul kui masinat peetakse inimeseks, omistatakse sellele Homo sapiens'iga võrdne intellekt. Kordades hirmutavam on aga juhtum, kui masin jätab teadlikult mulje, et see on endiselt masin. Sellisel juhul trumpab ta inimestest kohtunike mõistust, käitudes neile arusaamatult. Samal ajal jätab ta lahtiseks küsimuse oma üleoleku ja ning eesmärgis.

Nüüd, kui TI testib tehnilise lähisugulase teksti ja pakub vastuseks mingisuguse tõenäosuse ühe või teise valiku kasuks, siis kui kindel vastuse tõepärasuses saab olla osapool, kes ei saa sellest kõigest aru? Võib ka küsida, mis tunne oleks inimesel olla ahvide teener. Isegi kui mõnes olukorras mängid nende tasemel kaasa, kavandad päris kindlasti ahvide suhtes neile mõistmatuid, rohkema või vähema tõsidusega petuskeeme. Seetõttu on ahvide huvides suhtuda inimesse alati tüssajana. Looduses elavad ahvid teavad seda juba ammu.

Juristide ärkamine reaalsetele tehisintellekti puudutavatele juhtumitele reedab, et tulevik murrab läbi mugavasse kaugusesse paigutatud piiridest.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".