Viimane selline näide võis olla internet ise umbes tosina aasta eest, kui järsku asusid seda igal võimalikul moel sobitama oma elu ja soovidega kõik, kellel see võimalik oli. Veel enne seda, kusagil 2005. aasta paiku, kümmekond aastat pärast tõelist algust, oli kasutajate arv jõudnud miljardini. Kasutamisviisid olid veel aga ettevaalikult kohmakad ja vanamoodsad. Peamiselt saadeti kirju ja külastati veebilehekülgi. Püüti ka äri teha, ent sajandivahetusele sattunud esimese laine äriideede mulli lõhkemise trauma oli muutnud inimesed ettevaatlikuks.

Mainitud aastatel lisandusid inforuumi uudsed teenused, nagu Facebook, Youtube, Twitter ja seni nišinähtusena esinenud blogipidamine muutus peavoolu teemaks. Internetti oleks nagu uuesti avastatud.

Aastaid saadaval olnud keskkonda õpiti lühikeses ajas rakendama julgelt, leidlikult ja optimistlikult. Räägiti veebist versiooninumbriga 2.0. Ennustati täiesti uue aja saabumist, usuti pimeduseimpeeriumide hukku ning õilistati Araabia kevadet, Ukraina oranži revolutsiooni ja vaba infoleviku usus pakuti internetti Nobeli rahupreemia saajaks. Vähemalt seni, kuni türannid avastasid, et samade tööriistadega saab edendada ka patust elu.

Igatahes oli see periood, kui üksteise võidu asuti uue ja värske mõttega veebiruumi võimalusi proovima. Avastati uut, nii heas kui ka halvas. Olukorda võib võrrelda seitsmeaastaste jalgpallimänguga, milles üritavad kõik mesilasparvena ümber palli seda kuidagigi togida. Selle paratamatu tulemusena satutakse kord ühe või teise värava alla. Seestpoolt vaadates on iga indiviid entusiastlikus optimismis veendunud oma tegevuse tarkuses.

Vahepeal lisandus maailma mõndagi uut, aga sellist ühist ja kõiki haaravat entusiasmilainet pole kordunud. Võib juhtuda, et nüüd on olemas üks selline uus asi, mida kõik tahaksid proovida, et siis mõne aja pärast, võimalik, et korraks väsinult eemale astuda, kaemaks, kuidas see kõik suures pildis välja paistab. Kes on võitjad ja kaotajad.

Nähtuseks, millega kõik peagi suhelda proovivad, on juba mitu kuud, tiheneva esinemissagedusega, iga nädala uudistes kõlav Open AI loodud kõnemudel GPT ja selle peale rajatud rakendused. Neist ilmselt suurimat proovimishuvi põhjustab inimesega suhtlev ChatGPT.

GPT lühendi taha peitub tehniline kirjeldus generatiivsest, eelkoolitatud transformerist. Olulisem ja praktilisem nimeosa "Chat" tähistab vestlust. See on esimene avalik võimalus rääkida metafoorse, kuid tõsiselt võetava robotiga. Nähtamatule robotile on lihtne omistada imelisi võimeid. Pole võimatu, et unistaja võib jääda hätta, sest ChatGPT võimed ongi üllatustega täidetud jätkuva uudisvoo aineks.

Kõigest nädala eest levisid uudised selle üllatavast edust USA advokatuuri eksamil. Kujutades lugu kirjanduslikus võtmes, läks kunstajuga masin seejärel USA-s Browni ülikooli arstidele mõeldud litsentsieksamile. Mitmest etapist koosnev kahe päeva pikkune eksam on kohustuslik Ameerika Ühendriikides meditsiinipraktika litsentsi saamiseks.

Tegemist oli eksperimendiga, mille sisu vastas tegelikule eksamile. Erikoolituseta ChatGPT sooritas iseseisvalt kõik kolm eksami etappi. Enamike testide tulemused olid üle nõutava läve ja mõned selle lähedal. Eksamineerijate hinnangul näitas ChatGPT esitatud selgitustes kõrgel tasemel arusaamist ja teemale vastavust.

Eksperimendi korraldajad ei mängi arstide asendamise ideega ega eksamitel petmisega. Usutakse, et suured keelemudelid võivad aidata kaasa meditsiinilise hariduse omandamisele ja kliinilises praktikas otsuste tegemisele. Ilmselt kõik sellega ei nõustu.

Kujunduslikus vormis jätkates siirdus sama tehniline platvorm arstieksami järel Pennsylvania ülikooli sooritama ärijuhtimise magistrieksamit. Eksamineeriv professor andis kirjalikele ülesannetele hinded B või B-. Hinne oli läbimiseks enam kui piisav. Õpetlane märkis, et lisaks õigetele vastustele suutis vestlustobot anda oma vastuseid hästi põhjendada ja kasutas isegi huumorit.

Neist näidetest hakkab kooruma pilt ilma erialakoolituseta keelemudelist, mis võib teoorias omada samal ajal advokaadi, arsti ja ärijuhtimise diplomeid, unustamata leivateenimist kunstniku või kirjanikuna. Nendegi ametite GPT poolt proovimise kohta leiab arvukalt uudiseid.

Nimistu pikeneb veel ajakirjanike ja teadlastega. Tehnoloogiaportaalis CNET ilmub vähemalt kolm kuud ajakirjanike nime all artikleid, milles on tegeliku töö tegijaks olnud mainitud keelemudel.

Teadusajakiri Nature algatas debati, kas mitmed teadlaste pähe kirjutatud artiklid on ikka nende vaeva viljad. Arutatakse, kas oleks õigem kõik üles tunnistada ja kajastada keelemudelit ametliku kaasautorina? Võib-olla peaks hakkama mõtlema midagi sarnast orgaanilise toidu märgistusele, et see või teine artikkel või avastus on kirjutatud või tehtud orgaanilise inimese poolt?

Viimase näitena ChatGPT ümber kogunevate proovimiste tulemusi vahendavatest uudisest olgu toodud maailma tippu kuluva Stanfordi ülikooli ajalehes avaldatud analüüs, mille põhjal kahtlustatakse, et värsketest diplomitöödest võib olla suure osa autoriks ChatGPT. Nüüd jääb vaid küsida, millal sina seda teed. Teadupärast, kes viimane, see hapupiimane…

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".