Ta oli kõige igavam või saamatum või mis iganes puudulikum inimene keda tean! Uskumatult paljudel juhtudel öeldakse nii endise elukaaslase kohta. Mis sellest, et alguses oli sama inimene kõige huvitavam kogu maailmas. Midagi pidi vahepeal muutuma.

Ilmselt ei muutnud inimesed, vaid nende kursisoleku aste. Öeldakse, et kui oleksin tema kohta varem rohkem teadnud, poleks ka suhet sündinud. Tõdemus tegi loodusele sedavõrd palju muret, et muutis kõik inimesed armumise ajaks sinisilmseteks. Teades teisest osapoolest kõike ette, siis ju lapsi ei sünnikski.

Kuigi mõte leiab kohe kasutust teises kontekstis, sobib antud tähelepanek juhatama sisse käesolevale nädalale langevat valentinipäeva. Sõbrapäev tekitab probleeme, kuna sellega kaasnevad suured ootused ja pinge. Selles kätkev energia vabaneb pahatihti halbade tagajärgedega.

Loomulik oleks oodata, et see päev on aasta valikutest küll viimane, millega seostada lahkuminekuid. Andmekorjeajastu võimaldab näha aga tavaelus nähtamatuks jäävaid protsesse. Ühismeediasse kogunevate sõnumite põhjal kasvab päev enne sõbrapäeva lahkuminekute arv. Samuti on lahkuminekute määr tükk aega kõrgemsõbrapäevale järgnevatel nädalatel.

Lahkuminek on pea alati valus, aga samas ka õpetlik kogemus. Iga kord oma viga tunnistades järeldatakse, et ollakse saanud targemaks. Ent mis juhtub, kui sa loobud kogu senise elu sulle head nõu andnud partnerist? Kas see oleks tark samm?

Loobumise jutt puudutab Google'i otsinguteenust. Aastavahetuse paiku kogutud andmetel oli ettevõtte käes 84 protsenti maailma otsingute mahust. Teisel kohal oli Microsofti Bing kaheksa protsendiga.

Viimased nädalad röövis vähemalt IT-valdkonnas avalikkuse tähelepanu Open AI loodud vestleva tehisintellekti keelemudel ChatGPT. Kordades rohkem üllatushäälitsustest kui kritiseerivast torisemisest kantud uudiste varjus mainiti küll Microsofti ja Google'it, ent neid nimesid oldi nii palju kuuldud, et neile tähelepanu ei jagunud.

Nagu sai mainitud, dramaatiliste sündmuste võti on tihti muutunud informeeritus. Pea keegi ei kontrolli Google'i otsingute headust. Erinevates uuringutes erinevatel aegadel on leitud, et 75–90 protsenti inimestest ei kliki kunagi otsingu esimesest lehest edasi. Nad rahuldavad avalehel pakutuga ilma ühegi kahtluseta.

Rahuldutakse seetõttu, et suure osa ajast on info suuresti tuttav ja otsiti allikat, mitte infot. Ent rahuldumine ei tee saadud infot parimaks ega pole mingil moel garantii tõesusele natukenegi võõrama teabe puhul. Olgu näiteks küsimus: "Millistest James Webbi kosmoseteleskoobi uutest avastustest saan oma 9-aastasele lapsele rääkida?". Google'i uusim otsinguteenus pakkus vastuseks, et James Webbi kosmoseteleskoop tegi esimesena pildid väljaspool meie Päikesesüsteemi asuvast eksoplaneedist.

Eelduste järgi küsija muidu ju ei küsiks, kui ta ei teaks vastust. Sestap on tal nüüd vastus olemas, mis on aga vale. Juhul kui sellele poleks Twitteris pööranud tähelepanu astrofüüsik Grant Trembla,y piirduksime Google'i pakutud tõega. Esimesest eksoplaneedist tehi pildi 2004. aastal Euroopa Lõunaobservatooriumi Väga Suur teleskoop. Iseenesest ei pea eksoplaneedi tabaja pärast lahku minema. Kui seda väidab aga sulle seni usaldusväärsena tundunud partner, võib suhtesse käriseda sügav usaldamatuse lõhe.

Kirjeldatud otsinguäpardus juhtus eelmisel nädalal. Täpselt nädal enne valentinipäeva pidi Google maailmale tutvustama nende loodud ja eeldatavalt OpenAI ChatGPT'ist paremat keelemudelit nimega Bard, millega edaspidi võimestatakse otsinguteenust uuele kvaliteedi tasemele.

Protsessiga oli kiire, sest kardeti OpenAI'sse viimati kümme miljardit dollarit investeerinud Microsofti plaani teha nende otsinguteenus Bing üleöö Google'i omast kui mitte paremaks, siis vähemalt huvitavamaks. Kartus oli põhjendatud, sest ka Microsoft oli juba sprintimas ja teatas teisipäeval ehk päev enne Google pidulikku sündmust, et nende Bing hakkab kasutama keelemudelit, mis on isegi võimsam, kui imetlust esile kutsunud ChatGPT.

Mainitud James Webbi teleskoopi puudutav küsimus oli Google'i esmaspäeval levisse saadetud reklaamil. Reklaam osutus negatiivseks. Pole sugugi võimatu, et juba teisipäeval asusid paljud proovima või suhtlema Microsofti Bingiga, kaaludes lahutust Google'i otsingutest.

Ilmselt ajendab Google vigase lansseeringu ja ChatGPT tekitatud huvi järgmistel nädalatel veelgi rohkem inimesi Bingi proovima. Nagu tõdetud, lahkuminek on valus. Antud juhul röövis eelmise nädala pettumus Google'i emafirma väärtusest 100 miljard dollarit ehk peaaegu kümme protsenti

Loomulikult on taustal veelgi suurem küsimus. Küsimus, miks inimesed üleüldse otsivad teavet Google'i või Bingi abil. Ilmselt on suur osa sellest seotud tööga. Sellest tuleneb küsimus, miks tööandja ise vastuseid ei küsi, vaid palkab selleks inimesi. Tõenäoliselt sellepärast, et info leidmine oli keerukas ja ajamahukas.

Nüüd on aga oodata otsinguteenustes kvaliteedihüpet, mis võib tähistada veel üht lahkuminekut – töövõtja ja tööandja lahutuste lainet.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".