Varasemad toidukorrad võivad aidata vältida liigset kehakaalu
Inimene on see, mida ta sööb, ütles juba Ludwig Feuerbach. Kuid nüüd tuleb välja, et asi ei ole siiski nii lihtne: inimene on ka see, millal ta sööb.
Hispaania ja Austria toitumisteadlaste värskest uuringust selgub, et inimese kehakaal võib sõltuda nii toidukordade kellaajast kui ka öise söömata olemise kestusest.
Uuring hõlmas enam kui seitset tuhandet vabatahtlikku, nii mehi kui ka naisi vanuses 40 kuni 65 aastat.
Aastal 2018 vastasid nad kõik küsimustikule ja ütlesid oma kaalu ja pikkuse, kirjeldasid söömisharjumusi, sealhulgas toidukordade aegu, andsid ülevaate muudest elukommetest ja sotsiaalmajanduslikust seisust.
Viis aastat hiljem, aastal 2023 kohtus kolm tuhat osalist teadlastega uuesti ja täitis vastustega ka samasuguse küsimustiku.
Camille Lassale Barcelona Globaaltervise Instituudist ja ta kolleegid analüüsisid vastuseid ja tegid neist järeldusi, millest kirjutavad nüüd ajakirjas International Journal of Behavioral Nutrition and Physical Activity.
Muu hulgas selgus, et öise paastumisaja ehk õhtusöögi ja hommikusöögi vahelise aja pikendamine aitab hoida tervislikku kehakaalu, juhul kui seejuures ka söögiajad sätitakse pigem varasemale ajale: nii hommiku- kui ka õhtusöök süüakse pigem suhteliselt varasel kellaajal.
Autorid oletavad, et söögiaegade varajasus sobib inimese ööpäevarütmidega paremini kokku, mistõttu ka toidu omastamine on selle võrra tõhusam ja isu tugevus asjakohasem.
Tulemused on kooskõlas sama teadusrühma kahes varem tehtud suuremas uuringus saadutega. Neis tuvastati, et varasem hommiku- ja õhtusöögi kellaaeg on seotud väiksema diabeedi- ja südamehaiguseriskiga.
Teadlased on ise veel ettevaatlikud ega tõtta nõudma, et nende töödes ilmnenut võetaks kibekähku ka ametlike soovituste aluseks. Nad soovivad, et asju enne veel põhjalikumalt uuritaks.
Kuid igal juhul paistab, et söömise ajalise külje uurimine on tänapäeva toiduteaduses päris suurt huvi pakkuv suund.