"Julgen väita, et tegemist on tõesti "Ideoloogiliste aluste" esimese käsikirjaga, mille alusel seda hiljem paljundama hakati. See on päris kindlasti kõige algupärasem versioon," kinnitas Eesti Mälu Instituudi ajaloolane Martin Andreller. Viimasele viitavad muu hulgas pliiatsiga tehtud parandused ja täiendused, mis on varem leitud tekstides juba sisse viidud.

Tüvitekst koosneb kolmest osast, millest esimene kirjutati 1947. aasta suvel, teine 1948. aasta kevadel ja kolmas vahetult enne 1949. aasta märtsiküüditamist. Talumaja remondil välja tulnud vihikud lõppevad 1948. aastaga ehk puudu on viimane, kõige hiljem kirjutatud osa.

Eeskätt oli manifesti taga üks Eesti tuntumatest metsavendadest ja siiani suurima rongiröövi korraldajatest Erich Jerlet, kes sai näpunäiteid Richard Saalistelt. Vene vägede saabudes 1944. aastal Rootsi põgenenud Saaliste naasis Eestisse kaks. aastat hiljem. Ilmselt algselt informatsiooni koguma ja vastupanuliikumistega sidemeid sõlmima saadetud, kuid oma ülesannete spektrit laiendanud Saaliste tapeti haarangul 1949. aasta detsembris.

Lisaks toimetas, täiendas ja parandas dokumenti Vambola Oras, kes arreteeriti 1949. aasta märtsis. Temalt pärineb ka manifesti sissejuhatus:

"Käesolevas teoses on autor selgitanud üldiselt siinses olukorras tegutseva ainuvõimaliku – illegaalse – opositsiooni olemust ja lühidalt puudutanud üldist rahvusvahelist olukorda ning demokraatlikke sihte, millistele tugineb siinse opositsiooni alus. Autor on kõigekülgselt ja objektiivselt vaadelnud siinse opositsiooni, "Metsavendade" elu ja sihte ning üles lugenud need eesmärgid ja teesid, millised peavad olema ja on selle poliitilise liikumise juhtnöörideks."

Ühe keskse vaatena tõdes kolmik, et Eestit pole võimalik vabastada sovetivõimust sisemiste protsessidega, vaid ainult järgneva "suure sõja" tingimustes. "Metsavennad, sealhulgas ka mina, pidasid sõda NSV Liidu vastu möödapääsmatuks nagu ka Nõukogude Liidu kaotust selles sõjas. Järelikult me koostasime "instruktsiooni" sellel eesmärgil, et valmistada metsavendi ette eelseisvaks väljaastumiseks, et vajalikul hetkel oleks võimalik metsavendi kiiresti viia võitlusse NSV Liidu vastu," tõdes Vambola oma ülekuulamisel.

Endine kaitseväe juhataja Martin Herem leidis oma 2012. aastal kaitstud magistritöös dokumendist samas piisavalt ainest, et vormida manifesti tekstist praktilisemaid suuniseid. Muu hulgas soovitati selles tema hinnangul vältida metsavendlust ohustavaid tarbetuid ja ohtlikke ettevõtmisi, kuid pakkuda samal ajal sõjalist väljaõpet seda mitteomavatele isikutele. Otseste korralduste asemel saab suuniseid tõlgendada aga näpunäidetena.

Martin Andrelleri sõnul jõudis "Metsavendluse ideoloogiliste aluste" sisu tänapäevaste ajaloolasteni peamiselt Nõukogude Liidu võimuorganite toimikute vahendusel. "Vene keelde tõlgituna on seda siin-seal juurdlustoimikutes. Kuna vangi langenud metsavendi ja nende arreteeritud toetajaid oli tuhandeid, olen täiesti veendunud, et selle osi või terviktekste võib olla veel kellegi toimikus," sõnas ajaloolane.

Samuti ei välista ta võimalust, et tulevikus võib tulla dokumendi koopiaid välja teistestki kunagistest peidikutest. Nüüd ajaloolased kihama pannud vihikud leiti näiteks 2022. aastal Raplamaal talumaja elutoa remondi käigus.

Dokument tuli päevavalgele tapeedi maha võtmise järel seinakatte ja palkseina vahelt. "Vihikud leidnud inimesed olid vaadanud samal õhtul ETV ekraanilt metsavendade sarja ja said aru, et tegu on millegi väga olulisega. Täna on nendegi seisukoht, et kindlasti peavad need vihikud olema inimestele kättesaadavad ja nähtavad," lisas Andreller.

Ajaloolane tõdes, et vaatamata manifesti laiale haardele on võimatu öelda, kui palju inimesi seda omal ajal üldse nägi. Üle-eestilise metsavendi koondava tsentraalse organisatsiooni puudumise tõttu said selle koopiad ning selles üles tähendatud ideed levida vaid eri metsavendade salkade otsekontaktide vahendusel ja käest kätte.

Samas ei tohiks selle mõju Andrelleri arvates alahinnata. Manifesti ilmumise ajaks oli 1945. aasta amnestia ja 1946. aasta legaliseerimiskampaania mõjul juba tuhandeid mehi metsast välja tulnud. Sellele lisandus Nõukogude võimu karmimate võtete mõju.

"Ideoloogilist baasi oli vaja absoluutselt tugevdada. Kuigi metsavendade relvastatud väljaastumised ei pruukinud olla massilised ja igapäevased, oli vastupanu üldine sõnastus ja selle hoidmine väga oluline," selgitas ajaloolane. Metsavendade liikumise ideed kandusid järgmise kümnendi alguseks edasi õpilasvastupanu organisatsioonidesse ning 1970. ja 1980. aastal tegutsenud dissidentide liikumisse.

"Head kolleegid on juba öelnud, et tegu on metsavendluse Püha Graaliga. Ma nii kaugele praegu ei läheks, kuid kunstiliselt liialdades on need kaks vihikut metsavendluse kontekstis võrreldavad Eesti lipu tähendusega meie riigile," lisas Andreller.

Vihikuid hakatakse 2026. aastast eksponeerima Patarei kommunismiohvrite mälestusmuuseumi metsavenna alal. Vahepeal tegeleb rahvusarhiiv ja mäluinstituut nende konserveerimise ning digitaliseerimisega.

Metsatöödel või renoveerimisel kõhklusi või kahtlusi tekitavate esemete otsa sattunud inimestel soovitas Martin Andreller aga kindlasti ekspertidega ühendust võtta. Varasema kogemuse põhjal võib nõnda metsavendade kohta välja tulla nii mõndagi uut ja põnevat.

Rohkem saab lugeda "Metsavendluse ideoloogilistest alustest" Peeter Kaasiku ajakirjas Tuna ilmunud artiklist.