Briti teadlased uurisid laste söömisharjumusi imikueast kuni teismeeani. Nad leidsid, et keskmiselt muutus toiduvalivus 16 elukuust kuni 13. eluaastani küllaltki vähe. Valivus saavutas väikese tipu seitsmendal eluaastal ja vähenes seejärel veidi, vahendab The Guardian.

Teadlased analüüsisid ühe varasema uuringu andmeid, milles osales 2400 kaksikupaari, et uurida, kuidas mõjutavad laste kasvu geenid ja keskkond. Uuringus täitsid lapsevanemad küsimustikke oma laste söömisharjumuste kohta 16 kuu vanuses ja uuesti kolme-, viie-, seitsme- ja 13-aastaselt.

Selgitamaks välja, kui palju mõjutavad toiduvalivust geenid ja millisel määral on see seotud keskkonnateguritega, võrdlesid teadlased identseid kaksikuid mitteidentsete kaksikutega. Identsed kaksikud jagavad teadupärast 100 protsenti teineteise geenidest, mitteidentsed kaksikud aga poolt.

Ajakirjas Journal of Child Psychology and Psychiatry avaldatud uuring kirjeldab, kuidas toiduvalivuse harjumused olid sarnasemad identsete kaksikute kui mitteidentsete kaksikute seas. Autorid järeldavad sellest, et geneetika on toiduvalivuse erinevuste põhialuseks.

Teadustöö tulemused viitavad sellele, et toitumine ainult kitsast ringist toitudest ja uute toitude tõrjumine tulenevad pigem looduse kui kasvatuse mõjudest. Küll aga osutab uuring ajavahemikele lapse elus, kui mitmekesisemat toitumist julgustavad sekkumised võivad olla tõhusamad.

Küllaltki olulist tegurit kujutas ka lapsi ümbritsev keskkond. Kogemused, mida kaksikud jagasid, nagu kodus söödud toidud, olid nende imikueas oluliseks valivuse teguriks. Jagatud kogemused, nagu perega koos söömine, olid kõige mõjukamad imikueas. Seega võib suurema toiduvaliku pakkumine selles vanuses olla ka kõige tõhusam.

Seitsme kuni kolmeteistkümne aasta vanuste laste toiduvalivust mõjutasid individuaalsed kogemused. Erinevad sõprusringkonnad moodustasid toiduvalivuse erisustest neljandiku.

Kuigi geenidel on toiduvalivuses oluline roll, ei peaks vanemaid siiski loorberitele puhkama jääma. Vanemad saavad oma lapsi mitmekesise toitumise juurutamisel kogu lapsepõlves ja noorukieas jätkuvalt toetada. Eakaaslased ja sõbrad võivad teismeeas siiski muutuda toitumisharjumuste kujunemisel olulisemaks mõjuriks.

Itaalias 2022. aastal läbi viidud uuring leidis, et maitse- ja lõhnaretseptoreid mõjutavad geenid olid vähem olulised kui variatsioonid ajus, mis mõjutasid seda, kuidas inimesed erinevatele maitsetele reageerisid. Kuigi maitse on esimene toiduvaliku tegur, määravad geneetilised erinevused tõenäolisemalt, kuidas aju maitsele reageerib.

Parem arusaamine toiduvalikute geneetikast võiks aidata teadlastel tuvastada, mis hoiab inimesi eemale tervislikust toitumisest. Niiviisi võiks töötada välja tervislikke toiduaineid, mis on samal ajal ka isuäratavamad.