Teadlased jagasid hiired kolme gruppi ja uurisid iga rühma soolestiku tüvirakke. Kontrollrühm sõi tavapäraselt, teise rühma hiired paastusid 24 tundi ja kolmanda rühma hiired paastusid ja sõid seejärel järgmise 24 tunnil nii palju nagu soovisid.

Teadlased märkasid, et paastujärgne söömine suurendab soolestiku tüvirakkude võimet näiteks pärast vigastust soolestikku parandada. Kuigi soolestik võib pärast paastumist kiiremini paraneda, leidsid teadlased, et see võib olla kõrge hinnaga. Kui nad kutsusid tüvirakkudes esile vähiga seotud mutatsioone, selgus, et paastumine võib põhjustada suurema tõenäosusega vähieelsete polüüpide teket. Polüüp on healoomuline (limaskesta)kasvaja.

Autorid märkisid ka, et paastumise tegelik mõju inimesele on palju keerulisem kui laborihiirte puhul. Vaja on rohkem uuringuid, et teada, millised on inimeste soolestiku tüvirakud enne ja pärast paastu.

Loo moraal on aga see, et erinevaid toitumisviise tasub oluliselt rohkem uurida, sest neil võib olla arvatust suurem mõju inimkehale.