Eesti Ekspress kirjutas kolmapäeval mehest, kes on üks neljateistkümnest Eesti inimesest, kes on tänavu põdenud hiirte levitatud hantaviirusest põhjustatud ohtlikku haigust. Julia Geller terviseametist ütles "Vikerhommikus", et hantaviirus pole Eestis midagi uut. Samuti esineb haigust üsna harva, seda nii inimestel kui ka närilistel. "Ei ole nii, et iga näriline on viiruse kandja," rahustas ta. 

Teatav kokkupuude närilistega on Gelleri sõnul paratamatu. Nad elavad sageli kohtades, kus ka inimesed käivad, näiteks talumajades, kuurides ja aitades. Inimene märkab nende kohalolu sageli väljaheidete järgi, mis tuleks ära koristada, sest hantaviirus levib just nende vahendusel.

"Kui olete suundumas maamajja ja on võimalik, et seal on närilised, tasub saabudes kodu tuulutada. Kui väljaheited on värsked, eritub viirus õhku. Inimene läheb näiteks kuuri puid tooma, puude peal on aga väljaheited ja nii võibki nakatuda," rääkis ta. Samuti võib keldrist viiruse tuppa tuua näiteks kurgipurgiga. Seega tasub keldrist võetud purk üle pesta. 

Kui inimene on hantaviirusega nakatunud, on sellest kohe üsna raske aru saada. Sümptomid on küllaltki tavalised ja sarnanevad teiste haigustega: esineda võib palavikku, halba enesetunnet jms. Hiljem võivad lisanduda alaseljavalud ja urineerimishäired. 

Ametliku statistika põhjal pole hantaviirusega nakatumine Gelleri sõnul väga sage. Seda esineb tunduvalt vähem kui näiteks tuulerõugeid. Küll aga ei jõua kõik juhtumid arstideni, sest inimene võib viirust põdeda nii, et ei saa ise arugi. Viimastel aastatel on haiguse diagnostika siiski mõnevõrra paranenud, misläbi pannakse juhtumeid rohkem kirja.

Eelmisel aastal registreeriti Eestis kokku 20 hantaviiruse juhtumit. Tänavu on viirust põdenud 14 inimest.