Kui muidu tuleb näriliste nägemiseks minna näiteks loomaaeda, siis kuna tänavu on hiirte ja rottide arvukus keskmisest suurem. Soovimatud tegelased leiavad tee ka inimeste kodudesse.

Keskkonnaameti spetsialist ja zooloog Uudo Timm selgitas, et metsnärilistel on kolme kuni nelja aastased arvukuse tsüklid. See tähendab, et umbes iga nelja aasta tagant on näriliste arvukus kõrgem, seejärel arvukus aga jälle langeb. "Nii nagu looduses ikka, kõik käib üles ja alla," lausus ta.

Tänavune sügis jääb paljudele meelde kui erakordselt soe. See mõjutab ka loodust. Näriliste puhul on seda ilmselt märgata järgmisel aastal, kui neid leidub veelgi rohkem.

"Sellepärast, et sigimise aeg on looduses vabalt elavatel närilistel kevadest sügiseni. Soe sügis võib anda mõnele liigile täiendava pesakonna. Seda eelkõige uru-, põld- ja kuhja-uruhiirtele," rääkis Timm.

Loodusmuuseumis saab näha erinevate loomade topiseid, näiteks ka kõige tavalisemat koduhiirt, kes elab üldiselt vaid inimeste läheduses ning külma saabudes poeb tuppa. Selleks, et sissetungijatest pääseda, on mitmeid nippe.

Zooloog Joosep Sarapuu rääkis, et tüütutest tegelastest pääsemiseks tasub kohe sügise hakul majas olevad praod üle vaadata.

"Need väikesed praod, kust nad võivad läbi tulla, on kümnesendise suurused," ütles ta. Samuti ei tasu toitu laokile jätta, sest see meelitab hiiri ligi.

"Mürke ma ei soovita üldse kasutada. See ei pruugi olla inimestele endile hea. Samuti võivad looduslikud kiskjad mürgi tõttu hukka saada. See võib ka jõuda toiduahelas järjest kaugemale ning lõpuks inimeste endini välja," lausus ta.

Kui hiirtest on mõneti lihtsam lahti saada, siis rotid on karjaloomad. See tähendab Timmi sõnul, et kui üks rott jääb lõksu või puutub mürgiga kokku ning hukkub, siis teised õpivad tema pealt, et mõnda pala ei tasu mekkima minna.

"See on lausa väljakutse, kuidas ühest üsna kavalast rotist enda elamisest lahti saada, ja see pakub pinget. Võite ennast proovile panna, kumb peale jääb: kas Teie või rott," ütles Timm.