Keskkonnaagentuuri juhtivsünoptik Taimi Paljak märkis, et kuigi jaanilaupäev möödus küllaltki pilviselt, sadas vihma sellegipoolest üsna vähe. "Üksikuid sajuhooge esines Võrumaal, Valgas ja Kihnus. Pigem oli tegu väga üksikute sajuhoogudega. Laialdasemat sadu polnud kusagil," ütles Paljak ERR-ile.

Ajalooliselt kipuvad jaanipäevad tema sõnul Eestis siiski pigem vihmaseks jääma. "Umbes 60 protsendil jaanipäevadest sajab kusagil vihma. Lausvihmaga jaanipäevasid siiski nii sageli muidugi ei esine. Samas oli näiteks 2015. ja 2016. aasta jaanipäeval ikka päris palju vihmaseid tunde," lisas Paljak.

Sellega, et jaanipäevad on natukene vihmaste ilmade poole kaldu, nõustub ka keskkonnaagentuuri peasünoptik Helve Meitern. "Mõned aastad tagasi koostatud statistika näitab, et jaanipäeva paiku kipub meil tõesti rohkem vihma sadama. Tõenäoliselt on see seotud tsüklonaalsusega ehk siis ilmal on teatud rütmika, mille tõttu teatud aegadel ongi ilmad sajusemad," kinnitas Meitern.

Meitern tõi välja, et 1966–1987. aasta ilmastatistikat vaadates on üle 50 protsendi Lõuna- ja Kirde-Eesti jaanilaupäevadest vihmased. Märksa väiksem sajutõenäosus on aga saartel ja Loode-Eestis, kus statistiliselt on vaid ligikaudu 30 protsenti jaanipäevadest vihmased.

"Üldistades kipub sajusem periood siiski tõepoolest jaanipäeva ümbrusesse aega juhtuma, eriti just 23.–24. juunil sajab tihedamini vihma ehk siis vihmasemaid ilmasid ongi rohkem kui kuivemaid perioode," täheldas ta.

Eesti on paljude erinevate õhumasside meelevallas

Eesti paikneb 60. laiuskraadi lähedal mere ääres, muutes siinse ilmastiku sünoptikute sõnul küllaltki eripalgeliseks ja muutlikuks. "Läänevool võib meile Atlandilt niiskust tuua, lõunast võivad jõuda troopilise päritoluga õhumassid ning põhjalaiustelt külmad arktilised õhumassid," tõi Taimi Paljak näiteks.

Üldises plaanis paikneb Eesti tema sõnul kahe suure õhumassi piirialal. Kokku saavad lõuna poolt saabuv troopiline õhumass ja parasvöötmeline õhumass. "Seetõttu on meil ka aktiivne tsüklonaalne tegevus ja tsüklonid mõjutavad meie ilma olenevalt sellest, kuidas nad Eestist mööduvad," selgitas sünoptik.

Kuigi ilmamudelid on ajaga märkimisväärselt paremaks muutnud, pole pika aja vältel tsüklonite tekkimist võimalik ette ennustada, möönis Paljak. "Ei saa ennustada, et just sellel ajal tekib Atlandil tsüklon. Veelgi keerulisem on siis, kui tsüklon tekib Läänemerel. Keeruline on prognoosida, milliseks tema teekond kujuneb. Ilmekas näide oli seekordne jaanipäev, kus esialgsete ennustuste järgi pidi mitmel pool Eestis vihma sadama," sõnas sünoptik

Helve Meitern lisas, et ilma on märksa lihtsam ennustada püsiva kõrgrõhuga piirkondades, mis esinevad näiteks Siberis või lõunapoolsetel laiuskraadidel. "Kusagil Lääne-Siberis või Sahara kõrbes seisabki kõrgrõhkkond pidevalt paigal. Midagi hullu meil pole, mägistes piirkondades on ilm veelgi muutlikum, aga parasvööde iseenesest on nii meil kui ka mujal suure ilmavariatsiooniga," leidis sünoptik.

Eesti ilma muutlikust mõjutab tema sõnul suuresti ka mereline piirkond. "Me oleme erinevate tsüklonite tee peal ees. Atlandilt saabuvad madalrõhkkonnad saabuvad sageli üle mägise Skandinaavia. Mägede tõttu need sopistuvad või nende suund muutub. Juba väike muutus nende trajektooris mõjutab väga oluliselt Eesti ilma," võttis Meitern kokku.