"Tunne on väga uhke! Kui teada saime, tuli kananahk ihule," sõnas gümnaasiumi direktor Tatjana Ait saates "Terevisioon".

Jõhvi gümnaasiumis käib nii eesti- kui ka venekeelses kodus kasvanud lapsi. Ait nentis, et puhtalt eestikeelse õppekeelega gümnaasiumisse astumine on seetõttu nii mõnelegi õpilasele raske. "Meil on nii toredad õpetajad, et nad teevad oma tööd südamega. Nad on õpetajad suure tähega. Juba pool aastat hiljem on õpilastel nina püsti," kinnitas Ait.

Võti seisneb tema sõnul aineõpetajate koostöös, mille tulemusel ei kohelda eri aineid eraldiseisvana. "Näeme eesti keelt vahendina selleks, et füüsika või ajalugu läheks paremini. Õpilased tulevad siia ainult kolmeks aastaks. See aeg on hästi lühike ja (selle jooksul) peab areng olema," selgitas direktor.

Aasta kooli tiitli võitnud Jõhvi gümnaasium pääses kümne finalisti sekka juba viiendat korda järjest.

"See näitabki, et me pole vaid praegu aasta kool, vaid me oleme kõik need vähemalt viis aastat olnud aasta kooli tiitlit väärt," ütles Tatjana Ait.

Kooli juht on väga rahul, et paljud kooli õpilased tahavad end tulevikus õpetajaametiga siduda. Ehk Jõhvi gümnaasiumi paljudest õpisuundadest muutub aina populaarsemaks moodul "Sotsiaalteadused ja õpetajaharidus".

Gümnaasium asutati üheksa aasta eest, 2015. aastal. Juba algusest peale mõeldi Aida sõnul selle peale, kuidas sisendada noortesse, et Ida-Virumaa on elamiseks mõnus koht. "Mõtlesimegi kohe nii, et meie suurem eesmärk on noortele näidata, kui hea on Ida-Virumaa, kui head ettevõtjad ja töökohad siin on. Koostöös nendega töötasime välja erinevad moodulid, et näidata, mida saab siin teha. Käi seal ülikoolis ära, aga tule tagasi," sõnas Ait.

Direktor tõi välja, et lähenemisviis on end seni õigustanud. Näiteks on kasvõi mõned kooli vilistlased tulnud kooli õpetama. "Nad tahavad meile tagasi tulla ja töötavadki koos meiega," märkis Ait.

Ta lisas, et vaatamata puhtalt eestikeelsele õppele on piirkonna õpilaste huvi kooli vastu märkimisväärne. "Meil olid sel aastal Ida-Virumaal riigikoolides ühiskatsed – Rakverest Narvani ja meile laekus 470 avaldust. Tahame vastu võtta 150–160," sõnas direktor.

"Me ei räägi sellest, kas õpilane on eesti või vene kodust, vaid sa tuled siia ja õpid eesti koolis teistega koos. Kuna meie esimene põhiväärtus on inimlikkus, ongi nii, et me ei rõhuta rahvust, vaid tulid siia teadmisi saama," kinnitas Tatjana Ait.

"Kõik, kes käivad n-ö vene klassides, räägivad väga hästi eesti keelt. Ja ka saate kaadrites oli näha, et nad räägivad eesti keelt. Ei ole mingit seina meie vahel, et nad on venelased ja meie oleme eestlased - me oleme kõik üks kool," sõnas Jõhvi gümnaasiumi õpilane Kaspar Käen "Aktuaalsele kaamerale".

Esikolmik

Teise koha aasta kooli konkursil sai seekord Raasiku kool, millele järgnes Tallinna Püha Johannese kool.

Selle aasta konkursi keskne teema oli mitteformaalse õppe seostamine erinevate õpikogemustega väljaspool tavapäraseid koolitunde. Kokku kandideeris tiitlile 24 kooli, alates suurtest gümnaasiumitest lõpetades väikeste maakoolidega. Esmase valiku kõikide saadetud konkursitööde hulgast tegi žürii.

Žüriisse kuulusid muusik ja Setumaa hariduselu edendaja Lenna Kuurmaa, aasta kool 2022 tiitli võitnud Läänemaa Ühisgümnaasiumi direktor Gina Metssalu, Laura Kõrvits ERR-ist, Lasse Rihard Sissas Eesti Õpilasesinduste Liidust, Kätlin Valge haridus- ja noorteametist ning Maris Raimets haridus- ja teadusministeeriumist.

Lisaks Jõhvi gümnaasiumile, Raasiku koolile ja Püha Johannese koolile pääsesid finaali Jüri gümnaasium, Kihnu kool, Paide gümnaasium, Peetri lasteaed-põhikool, Tartu rakenduslik kolledž, Vasta kool ja Väike-Maarja gümnaasium.

Varasematel aastatel on aasta kooli tiitli võitnud Metsküla algkool, Läänemaa ühisgümnaasium, Uulu põhikool, Võru gümnaasium, Viljandi gümnaasium ja Tallinna 32. keskkool.

Vaata ka Jõhvi gümnaasiumi aasta kooli konkursile esitatud videot.