Viimastel nädalatel Eestis kestnud kuumad ilmad sunnivad jooksmisharrastajaid sportima harjumuspärasest kõrgemates temperatuurides. Tartu Ülikooli spordifüsioloogia professor Vahur Ööpik märkis, et kuuma ilmaga jooksmine paneb keha tavapärase jooksutreeninguga võrreldes märkimisväärselt suurema koormuse alla. Seepärast tasuks sportides rakendada ettevaatusabinõusid.

Küllap on kõik inimesed tähele pannud, et pingutades hakkame higistama. "Lühidalt kirjeldades seisneb higistamise mõte selles, et higi aurustub keha pinnal ja võimaldab seeläbi kehatemperatuuri enamvähem stabiilsel tasemel hoida. Kõrge temperatuuri korral kutsub jooksmine esile aga tavapärasest märksa kiirema ja intensiivsema higi erituse," täheldas Ööpik.

Lihtsalt öeldes, kui võrrelda samas tempos ja sama kestusega jooksmist nii-öelda normaaltingimustes ja kõrge temperatuuri keskkonnas, siis viimase puhul on keha veekaotus märgatavalt suurem.

Suurel veekaotusel on keha talitusele aga küllaltki mitmekülgne mõju. "Mida suurem on veekaotus, seda kõrgemale kipub tõusma südamelöökide sagedus. Teiseks, keegi seda küll naljalt igapäevaelus ei mõõda, aga mida intensiivsem on veekaotus, seda kiiremini tõuseb meie keha süvatemperatuur," selgitas Ööpik.

"Tavainimesed võib-olla ei eristagi nahatemperatuuri ja süvatemperatuuri, aga just süvatemperatuuri tõus on kahe erineva temperatuurikeskkonna võrdluses oluline füsioloogiline muutus. Pingutuse jätkudes tõuseb süvatemperatuur oluliselt kiiremini ja kõrgemale tasemele," lisas ta.

Veekaotuse kasv, südamelöögi amplituudi ja keha süvatemperatuuri tõus näitavad Ööpiku sõnul selgelt, et harjumuspäraste temperatuuridega võrreldes koormab sama tempo ja sama vahemaa jooksmine kuumas keskkonnas organismi oluliselt suuremal määral.

Eriti hoolikad võiks olla vanurid

Inimeste individuaalne kuuma talumise võime on Ööpiku sõnul küllaltki erinev. Üldine seaduspärasus näitab aga, et mida vanema inimesega on tegemist, seda tagasihoidlikum on tema keha kohanemisvõime kuumusega. "Vanemas eas jooksmise harrastamine on igati mõistlik ja kasulik. Palava ilmaga tuleks siiski ettevaatlikum olla. Ei maksa ette võtta harjumuspärases temperatuuris joostavat vahemaad tavapärases tempos," toonitas professor.

Igas vanuses jooksuhuvilised võiks Ööpiku hinnangul kuumaga kindlasti joogipudelit käepärast hoida, et ei tekiks ootamatult ulatuslikku vedelikupuudust, mis võib küllaltki kiiresti saabuda. Samuti võiks mõelda jooksuriietele. "Kindlasti ei tee paha mütsi kanda. Kogu riietus võiks olla heledates toonides, kerge ja õhuline. See mõjutab keha süvatemperatuuri muutusi märgatavalt," loetles ta.

Kõigele vaatamata võib kuuma ilmaga ettevaatlikult jooksmine tuua Ööpiku hinnangul ka teatavat kasu. "Kui tuleb kuum suvi, siis koormust mõõdukalt kohandades ja mitte liiga palju korraga joostes on võimalik kuumusega kohaneda," sõnas spordifüsioloog.

"Juba kolme-nelja päeva pärast ei ole kuumusest tingitud täiendav koormus organismile enam nii suur. Pingutus muutub tasapisi kergemaks, kuumus talutavamaks ja meie töövõime paraneb. Siis saab jälle tempot tõsta ja läbitavat vahemaad suurendada," tõi Vahur Ööpik.