Lugeja küsib: miks niueteni vette minnes külm hakkab?

Suvel ujuma minnes on küllaltki tavaline, et kõige intensiivsem külmatunne saabub siis, kui vesi tõuseb keha pinnal järgemööda pihani. Kui jalgadele on külm lihtsasti talutav ja terve keha pikkuses vette sulpsatades kaob külmatunne mõne hetkega, siis miks on puusapiirkond temperatuurimuutustele sedavõrd tundlik? Novaator uuris asja.
"Vee, nagu õhugi, temperatuuri tajume me tänu temperatuuritundlikele retseptoritele ehk termoretseptoritele, mis paiknevad meie nahas. Ka soojal suveajal on looduslikes veekogudes vee temperatuur märgatavalt madalam kui meie nahal. Kui vette läheme, siis need madala temperatuuri suhtes tundlikud termoretseptorid aktiveeruvad," selgitas Tartu Ülikooli spordifüsioloogia professor Vahur Ööpik.
Aktiveerumine tähendab siinkohal seda, et retseptoritest lähtuv närviimpulsside voog ajju suureneb. Seda teadvustavad inimesed külmatundena. Mida sügavamale vette ujuja järk-järgult läheb, seda enam suureneb ka veega kokkupuutes olev nahapind. Selle tagajärjel aktiveerub suuremal hulgal külmaretseptoreid ja külmatunne muutub järjest intensiivsemaks.
Kui vette hüpata kogu keha pikkuses, taandub külmatunne kibekiiresti ja hakkab mõnusalt soe. Ööpiku sõnul tuleneb külmatunde võrdlemisi kiire taandumine sellest, et külmaretseptorid kohanevad suhteliselt mõõduka temperatuurilangusega kiiresti. "Nad rahunevad n-ö maha. See tähendab, et neist lähtuv närviimpulsside voog ajju väheneb ja me tunneme end jahedas vees vähemalt mõnda aega üsna hästi," nentis professor.
Tema sõnul hakkab külmatunne uuesti süvenema siis, kui ujuja on vette jäänud nii kauaks, et langeb keha süvatemperatuur. Sel juhul tajub inimene külma peamiselt aju süvapiirkonnas paiknevate termoretseptorite aktiveerumise tulemusena.
See, kui kaua keegi suvises jahedas vees ilma ebameeldiva külmatundeta vastu peab, on Ööpiku sõnul küllaltki individuaalne. Jahedas vees ahenevad veresooned, mis varustavad verega nahaalust kudet ja nahka. Verevoolu vähenemine nendesse piirkondadesse vähendab verega keha pinnale jõudvat soojushulka ja selle kandumist vette.
Soojuskadu vette vähendab ka nahaalune rasvkude – mida paksem see on, seda tõhusam on selle kui soojusisolatsiooni kihi toime. Samaaegselt suureneb mõnede hormoonide mõjul ka mõningal määral ainevahetusprotsesside intensiivsus. Selle tulemusena vabaneb kehas rohkem soojust, mis aitab samuti jahedas vees kehatemperatuuri langust pidurdada.