Riigikantselei selgituse järgi peab sauna ja spasse minnes maski kandma vaid üldkasutavates ruumides.

Vahur Ööpik, spordifüsioloogia professor: saunas maski kanda on ohutu

See, kui kaua keegi 80-kraadisel saunalaval maskiga või ilma maskita vastu peab, on küllaltki individuaalne ja sõltub paljudest asjaoludest, sealhulgas keha soojusregulatsiooni toimimise tõhususest ja sellest, mida vastupidamise all silmas peetakse.

Tavaolukorras on peamisi tegureid, mis maski kandmise ebameeldivaks teeb, sellest tulenev hingamistakistus. Saunalaval valitseva kõrge temperatuuri mõjul tõuseb aegamisi ka keha süvatemperatuur. Kui see ületab teatud taseme, mis erinevatel inimestel jääb vahemikku ligikaudu 37,8 – 38,3 °C, hakkavad suurenema nii hingamissagedus kui ka –sügavus.

Teiste sõnadega, hingamine intensiivistub. Seetõttu muutub maskist tingitud  hingamistakistus veelgi tuntavamaks, mis on mõistagi häiriv. Samamoodi võib mõjuda ka maski niiskumine seoses saunaruumi kõrge õhuniiskusega ja/või rohke higieritusega.

Maski kandmine saunas on seega enamasti ebamugavam kui toas või tänaval. Samas tervele inimesele, kes saunalaval viibimisega ei liialda ja arvestab seejuures oma enesetundega, mask endast otsest terviseriski ei kujuta.

Heikki Junninen, keskkonnafüüsika professor: maskist on spaas kasu

Maskide osakeste filtreerimistõhusus sõltub filtreeriva kanga kiudude ja osakese kokkupuutetõenäosusest. Mida suurema tõenäosusega maski läbiv osake puudutab kanga kiude, seda suurem on tõenäosus, et see osake jääb maski kiudude pinnale kinni. Hea filtreeriva kanga struktuur on selline, mis tõstab  seda tõenäosust.

Teine väga oluline filtreerimist mõjutav omadus, on osakeste suurus. Osakestele, mis on suuremad kui 300 nanomeetrit, kehtib reegel, et mida suurem osake, seda kergem on neid filtreerida. Kui nüüd keskkonnaparameetrid, nagu niiskus muudavad kas kanga omadusi või osakeste suuruseid, võiks oletada ka muutust filtreerimistõhususes.

Inimese väljahingatav õhk on väga niiske, see on veest täiesti küllastunud (RH = 100 protsenti). Maske saab seega teha ainult materjalist, mis talub niiskust ja ei muuda oma omadusi olenevalt niiskusest.

Sissehingatava õhu niiskus sõltub palju keskkonnast ja temperatuurist. Inimese poolt väljahingatud osakesed − näiteks ka nakkust kandev osake − hakkavad kohe kokku kuivuma ja muutuvad väiksemaks. Kui kiiresti ja mis määral seda juhtub, sõltub väljahingatava õhu ja ruumiõhu niiskuste suhtest. Mida niiskem on keskkond, seda aeglasemalt osakesed kahanevad ning seda kauem on nad suuremad ja seega kergemini filtreeritavad, enne kui järgmine inimene neid sisse hingab.

Seega kokkuvõtvalt võibki öelda, et niiskes keskkonnas on maskidest sama palju või rohkemgi kasu kui mujal.