Kumari preemia laureaadid: looduskaitse on alati meeskonnatöö
Eerik Kumari looduskaitsepreemia pälvisid tänavu on Kaja ja Aleksei Lotman oma panuse eest keskkonnasäästliku põllumajanduse ja pärandniitude hoolduse edendamisse. Laureaatide endi sõnul oleks aga kasvõi Matsalu rahvuspargi hooldamine kohalike abita võimatu, misläbi kujutab tõhus looduskaitse alati meeskonnatööd.
"Kindel on see, et looduskaitsetöö on meeskonnatöö. Eks see ole natuke imelik või piinlik, et see just meile anti, mitte kellelegi teisele, kes on seda samamoodi väärt," märkis Aleksei Lotman saates "Terevisioon". Samale viitas Kaja Lotman: "Oleme kahekesi tegutsenud, aga siin on väga vahva meeskond, kes tänapäeval tegelevad nende niitude ja lindudega väga palju rohkem kui meie omal ajal. Meil on väga hea meel näha, kuidas meie alustatud töö on kindlate kätes."
Aleksei Lotman leidis, et looduskaitsetöö on läbi aja pidevalt muutunud. Teisi sõnu ei tohi selle juures loorberitele puhkama jääda ning uutele looduses ja mujal toimuvatele arengutele reageerida. "Saime alles 30 aastat tagasi selgeks, kui suur oht see on, kui niitmine ja karjatamine (Matsalus) lakkaks, mis on praegu iseenesest mõistetav. Tuleb tõesti alustada koostööd kohalike inimestega ning tuleb ka leida vahendid ja toetused," tõi ta näite.
Paar nentis, et viimase mõnekümne aastaga on pidanud Matsalu elustik toime tulema ka teiste suuremate väljakutsetega. Näha on ka kliimamuutuse kõrvu. "Kevaded on jäänud väga kuivaks. See torkab silma ja mõjutab väga siinset keskkonda. Kõik need kuulsad Matsalu üleujutused on jäänud väga lühikeseks. Teisena ei saja kevadel enam nii palju vihma kui varasematel aastatel," sõnas Kaja Lotman. See omakorda tähendab, et näiteks kevadel saabuvad putuktoidulised linnud ei saa enam mullast nii hästi ussikesi kätte.
Aleksei Lotman lisas, et hinnanguliselt mõjutab seda kliimamuutusega samal määral kraavid ja kuivendamine. "Vähemalt sama tugev inimmõju kui kliimamuutus on meie kandis eutrofeerumine. Läänemeri, sh meie Matsalu laht on ületoidetud, kuivõrd me valgalal kasutame liiga palju väetisi. See probleem oli palju hullem Nõukogude ajal, ent mäletan aastatuhandevahetust, kui see probleem oli praktiliselt kadunud," meenutas looduskaitsja. Toona sai pidada nii Matsalu lahte kui ka Väinamerd sisuliselt selgeveeliseks.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Terevisioon", küsis: Katrin Viirpalu