Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna doktorant-nooremteadur Tarlan Ahmadovi sõnul selgus uuringust, et VKE-de jaoks pole nn ringmajanduslike eesmärkide saavutamiseks olemas üht kindlat võluvitsa või lahendust. "Selle asemel on hoopis mitmed alternatiivsed võimalused, millest ettevõtted saavad õppida ning seejärel vastavalt oma ressurssidele ja konkreetsetele vajadustele rakendada," osutab ta.

Ahmadov peab uuringu oluliseks tulemuseks, et nad tuvastasid rohemajandusele ülemineku mõjutegurid. Samuti on tema sõnul tähtis, et tööstustele nad pakuvad võimalikke lahendusi jätkusuutlikkuse suurendamiseks. Euroopa rohe-eesmärgid eeldavad kestlikuse suurendamist nagunii, ent Ahmadov peab oluliseks tuua välja lahendused, mis sobiks parimal viisil iga ettevõtte võimekuse ja strateegiliste eesmärkidega.

Mõjutajaid on mitmeid

Uuring tuvastas kolm peamist tegurit, mis mõjutavad ringmajandustavade kasutuselevõttu Eesti tootmisettevõtete seas.

Ahmadovi sõnul on üks neist ettevõtte klientide ja koostööpartnerite surve kas ühel või teisel viisil. Inglise keeles kirjeldab seda mõiste demand-side collaboration (DCOL). "Nii et kõik VKE-d, kes tegelevad aktiivselt just nende sidusrühmadega, et integreerida jätkusuutlikkuse nõuded oma tegevusse, võtavadki suurema tõenäosusega kasutusele ringmajanduse tavad," rõhutab ta.

Teine mõjutaja võib olla ühiskondlik surve (social pressure ehk SP) ilma ärisurveta (business pressure (BP)). "See tähendab muu hulgas üldsuse teadlikkust tõstvate kampaaniate ja tarbijate aktiivsuse tähtsust VKE-de motiveerimisel. Kui ettevõtted seisavad silmitsi ühiskondliku survega, ehkki otsene ärisurve puudub, kalduvad nad samuti rohkem jätkusuutlikkuse algatusi n-ö omaks võtma," selgitab Ahmadov.

Kolmandana mõjutab üleminekut ringmajandusele ärisurve (BP) ja koostöö ettevõtte tarneahela partneritega (inglise keeles supply-side collaboration ehk SCOL). "Tööstusettevõtted, mis kogevad ärisurvet ja on mõjutatud tarneahela partneritest, võtavad oma konkurentsivõime suurendamiseks ja turunõudluste rahuldamiseks suurema tõenäosusega kasutusele jätkusuutlikkuse tavad," selgitab nooremteadur.

Eelnev omakorda näitab Ahmadovi sõnul, et VKE-de jaoks pole ringmajanduse eesmärkide saavutamiseks ühest lahendust. Samas on tema sõnul positiivne, et ettevõtted saavad uuringust teadlaste pakutud lahendusi, kuidas ringmajanduse kasutuselevõtt kõige paremini õnnestuks.

"Iga ettevõte peaks hoolikalt hindama oma ressursse, võimalusi ja ärikonteksti, et teha kindlaks, milline tee sobib kõige paremini nende enda jätkusuutlikkuse ja strateegiliste eesmärkidega," osutab ta.

Kui valida üks oma konkreetsele olukorrale sobiv tee, saab VKE Ahmadovi sõnul veelgi tõhusamalt eesmärgi poole liikuda. "Olgu selleks siis kas nõudluse poolel tehtav koostöö, ühiskondlikule survele reageerimine või ärisurve ja SCOLi võimendamine, VKE-d saavad jätkusuutlikkusele kohandada lähenemisviisi, mis sobib nende ainulaadsete tingimustega ja sillutab teed pikaajalisele edule," ütleb ta.

Teadlaste kolm soovitust sõltuvalt mõjuteguritest

• Kui valite 1. tee:
  Suhelge ning kaasake kliente ja turupartnereid aktiivselt oma jätkusuutlikkuse algatustesse. Küsige tagasisidet, mõistke nende jätkusuutlikkuse nõudeid ning tehke koostööd keskkonnasõbralike toodete ja teenuste väljatöötamiseks.
  
  Investeerige suhete loomisesse: looge klientide ja partneritega tugevaid suhteid, mis põhinevad usaldusel, läbipaistvusel ja ühistel jätkusuutlikkuse eesmärkidel. Looge avatud suhtluskanaleid ideede vahetamiseks, probleemide lahendamiseks ja jätkusuutlike lahenduste ühiseks loomiseks.
• Kui valite 2. tee:
  Olge kursis ja reageerige: olge kursis ühiskondlike suundumuste, avalikkuse teadlikkuse tõstmise kampaaniate ja jätkusuutlikkusega seotud tarbijate eelistustega. Jälgige sotsiaalmeediat, tööstusfoorumeid ja turu-uuringuid, et mõista arenevaid ootusi ning kohandada oma äritavasid vastavalt.
  
  Näidake üles pühendumust täita rohe-eesmärke ja ringmajandusreegleid: näidake oma pühendumust avatud suhtluse ja tegevustega. Tehke asjakohaseid algatusi: näiteks keskkonnasõbralikud pakendid, taastuvenergia kasutamine ja süsiniku jalajälje vähendamine, et viia need vastavusse ühiskondlike väärtustega ja parandada kaubamärgi mainet.
  
  Teavitage ühiskonda: osalege kogukonna üritustel, jätkusuutlikkuse algatustes ja ettevõtte sotsiaalse vastutuse (CSR) programmides. Võtke ühendust kohalike sidusrühmade, sealhulgas kolmanda sektori ja keskkonnaliikumistega, et tutvustada oma plaane ja näidata üles toetust.
• Kui valite 3. tee:
  Siin on tähtis turunõuetega arvestamine: reageerige ennetavalt turu survele ja regulatiivsetele nõuetele, ühildades jätkusuutlikkuse tavad oma äristrateegiasse. Olge kursis valdkonna standardite, juriidiliste kohustuste ja konkurentide tegevustega oma konkurentsivõime säilitamiseks.
  
  Tehke koostööd tarneahela partneritega: tugevdage koostööd oma tarnijate, turustajate ja logistikapartneritega, et optimeerida ressursside kasutamist ja suurendada tarneahela jätkusuutlikkust. Edendage partnerlussuhteid, mis põhinevad vastastikusel usaldusel, ühistel eesmärkidel ja teadmiste vahetamisel.
  
  Uurige ka ressursside tõhustamise ja jäätmete vähendamise võimalusi kogu tarneahelas. Võtke kasutusele järgmised meetmeid: säästlik tootmine, õigeaegne varude haldamine ning toote elutsükli hindamine, et minimeerida keskkonnamõju ja suurendada konkurentsivõimet.

Püüti jõuda võimalikult paljude Eesti ettevõteteni

Ahmadovi sõnul koostati uuringu andmete kogumise protsessi käigus põhjalik küsitlus, mis oli kohandatud spetsiaalselt Eesti väikestele ja keskmistele tööstusettevõtetele. Uuringu parima tulemuse saamiseks aitas sihtrühmani jõuda ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.

"Kokku laekus 78 vastust, mis pakkus meile analüüsiks sobiva andmestiku," märgib Ahmadov. Arvestades Eesti elanikkonna mitmekeelset koosseisu tõlgiti küsimustik nii eesti, vene kui ka inglise keelde, et maksimeerida vastamisprotsenti.

"Igal vastajal palusime hinnata iga väidet skaalal 1–5, kus 1 tähistas madalaimat hinnangut ehk "ei ole absoluutselt nõus" ja 5 kõrgeimat ehk "täiesti nõus"," selgitab Ahmadov, kes oli ühtlasi uuringu eestvedaja. Teda juhendas Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna professor, jätkusuutliku väärtusahela juhtimise valdkonna juht Wolfgang Gerstlberger, kuid olulise panuse andis andmete töötlemisse ka magistrant Elina Davydik.

Tulemuste valguses võib tehnikaülikooli teadlaste sõnul öelda, et teekond ringmajanduse poole on Eesti väikestes ja keskmistes tööstusettevõtetes mitmetahuline. See nõuab nende sõnul kindlasti eelpool mainitud nn kohandatud lähenemist.