Lutter märkis, et terminina talle lageraie väga ei meeldi. "Lageraie puhul räägime metsauuendamisest ja tegu on uuendusraiega. Kui räägime majandusmetsast, on üks eesmärkidest puidu varumine ja metsapõlvkonna uuendamine. Kindlasti selliseid suuri lageraiealasid on Eesti tingimustes pigem vähe," sõnas Eesti Maaülikooli nooremprofessor saates "Terevisioon". Ta tõi välja, et Eesti keskmine lageraielankide pindala on 1,5–2 hektarit.

Samuti seab metsaseadus ja metsamajandamise eeskiri selged piirid, kuidas seda teha võib. "Kindlasti ei tohi lageraiet karta, vaid pigem peab hoolikalt mõtlema, kus seda planeerida ja teostada. Kindlasti on olemas alternatiive, aga alternatiivide puhul on meil vaja rohkem teadustööd," sõnas Lutter.

Vastavaid uuringuid on tehtud rohkem küll näiteks Kesk-Euroopas, kuid sealseid tulemusi pole võimalik Eestile erineva mullastiku tõttu otse üle kanda. "Me ei saa võtta ideaali Kesk-Euroopast, kus lageraie alternatiivid väga hästi töötavad. Peame aru saama meie ökoloogilistest tingimustest. Meie metsamullad on üldiselt toitainevaesemad. Paratamatult toimub seal suurte ja väikeste puude vahel armutu konkurents ressurssidele, peamiselt toitainetele," märkis nooremprofessor.

Männikute alal tehtud Lutteri teadustööd annavad tema sõnul nende majandamise alternatiivsetest võimalustest juba mõnevõrra aimu. "Meil on aga palju teisi puuliike ja metsaökosüsteeme, kus meil puuduvad tegelikult edulood ja pikaajalised teadustööd," lisas nooremprofessor.

Ühtlasi tasub tema sõnul meeles pidada, et kuigi raie järel avanev vaatepilt võib tekitada tugevaid emotsioone, kujutab see metsa elutsüklist lühikest ajavahemikku. Näiteks võtab mändide raieküpseks saamine 90 aastat. "Vana mets on kasvama pandud saja aasta eest. See on väga pikk periood. Inimesel võib olla keeruline seda tajuda, sest näeme ise lühikest akent. See on drastiline, tekitab palju emotsioone, aga mõeldes, kui lühike on see aeg eriti majandusmetsa elutsüklis, on see olematu," laiendas Lutter oma mõtet.

Nooremprofessor lisas, et suur osa Eesti metsadest on praegu raieküpsed või raieküpseks saamas. "Majandusmetsas peame väga tõsiselt mõtlema, mis me selle metsaga lähiaastatel peale hakkama. Kui vaadata suures plaanis Euroopa konteksti, on meil praegu kolmandik metsadest kaitse all, mis on väga märkimisväärne number. Pigem peame leidma tasakaalukoha ja ühiskonnana aru saama, kas me tahame tulevikus puidutooteid edasi tarbida," sõnas Reimo Lutter.