"Kuldreeglit tegelikult ei ole," tõdes Traumann saates "Terevisioon". Näiteks koostöös kaitseväe ja päästeametiga on tehnikakõrgkoolis välja arvutatud, et ametnike töörõivaid võiks pesta korra või kaks kuus.

Inimestel on kodus aga vaba valik, kui sageli rõivaid pesta. "Tahaks loota, et kõrge energiahind on meid ka pannud mõtlema kodudes, et me ei pese iga päev või üle päeva rõivaid. Pestakse ehk nädalavahetustel," arutles Traumann.

Lasterõivaste kohta sedastas professor ühe Eesti rõivatootja mõtet, et lapsed on head rõivaste testijad ja vanemad nende rikkujad. Tema sõnul oleks vastutustundlik koolirõivaid mitte kodus kanda. "Kodus võiks kasutada igapäevarõivaid. [...] Kui laps tuleb koolist või lasteaiast, on tal kodus koduriided, mida pestaksegi rohkem: mida ta võibki määrida," soovitas Traumann. Kui kodurõivale tuleb plekk, võiks selle küll esimesel võimalusel välja pesta, kuid kui seda samal päeval teha ei jõua, ei vaata keegi viltu.

Lastelegi toodetakse Traumanni sõnul üha enam kõrgtehnoloogilisest kangast vett- ja mustusthülgavaid ülerõivaid. "Lapsed võivad hullata ja porilombis hüpata. Me näeme küll kohe, et kangas on määrdunud, aga võib lasta sel rahulikult ära kuivada, üleöö seista ja hommikul me lihtsalt raputame üleliigse pori maha," kirjeldas ta.

Muudest rõivastest tahavad võimalikult harva pesemist teksapüksid. Näiteks võttis Traumann kaasa kolleegi premium-brändi teksapaari, mis on vastu pidanud juba kümme aastat. "[Kolleeg] oma kogemuse järgi ütleb, et peseb nii vähe, kui võimalik. See püksipaar läheks pesumasinasse võib-olla alles poole aasta pärast," tõi professor näite. Vahepeal paneb pükste omanik need värskendamiseks üleöö sügavkülma.

"Muidugi, kui mõtleme hügieeni peale, siis tuleks riideid pesta. Jälgida võiks pesuvahendi kogust: et see kindlasti ei jääks rõivasse sisse, aga saaks bakteritest ja mikroobidest vabaks," soovitas Traumann. Samuti tuleb tema sõnul kindlasti jälgida pesuprogrammi temperatuuri: "Ise soovitan mitte üle 40 kraadiga pesta." Ühtlasi soovitab ta lugeda rõivastega kaasa tulevaid silte: mõni moodsam kangas hoopis vajabki võimalikult sagedast pesemist.

Kui rõivale tuleb plekk, saab selle eemaldamiseks pesemise asemel kasutada kas spetsiaalset vahtu või pesuvahendiga immutatud niiskeid lappe. Traumanni sõnul on sellised vahendid omal kohal ülerõivaste puhul või näiteks nokamütside ja muude esemete puhul, mis pesumasinasse ei käi.

Määrdunud spordirõivaid võib professori sõnul julgelt rohkem pesta. "Üldjuhul võiks soovituslikult kas leotada pesukausis või pesta natukene tihedamini: kasvõi kaks korda nädalas," märkis ta. Kirjute spordirõivaste puhul ei pea aga kartma, et värv pesus maha tuleb. Professori sõnul hoiavad sünteetilised polüesterkangad värvi hästi.

Nii spordi- ja lasterõivaste kui ka teksapükste kohta antakse vahel soovitus need enne esimest kandmist läbi pesta. Traumanni sõnul tasub seda soovitust kuulda võtta: "Need, mis on vastu ihu, võiks igaks juhuks kergelt läbi pesta ja siis kanda."